Peapiiskop Andres Põder ütles Vooremaale, et tal puuduvad andmed selle kohta, et Eestis oleks kunagi varem üleriigiline jõulurahu välja kuulutatud.
Jõulusõnum on üldine
?See oli mulle ootamatu ettepanek, kuid ma ei näinud põhjust, miks mitte toetada ühe väikese linna, mis pealegi asub Eesti keskel, soovi ja initsiatiivi oma elu arendada ja teha seda kauni ja ilusa kaudu. Jõulusõnum on üldine ning ületab kohaliku elu ja ka maakonna piire. Väga paljudes linnades süüdatakse advendiküünlaid ja räägitakse jõuluevangeeliumist, miks mitte kuulutada välja üldine jõulurahu. Kuidas terve Eesti sellega kaasa tuleb, seda näitab elu,? rääkis Põder.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõevi sõnul ei ole president Toomas Hendrik Ilvesel ja peaminister Andrus Ansipil tänavu võimalik Jõgevale jõulurahu välja kuulutama tulla, sest mõlemal on samal ajal teised tööülesanded. Eesti riiki tuleb esindama Riigikogu esimene asespiiker Maret Maripuu, kes peale ametliku sõnavõtu tuleb Jõgevale ka sellepärast, et jõuluvanale kiri tuua.
?Kui mu 5-aastane poeg kuulis Jõuluvana postkontorist, ei andnud ta enne rahu, kui sai mulle oma soovikirja pihku pandud,? tunnistas Maripuu.
Maised kompleksid keelatud
?Ehk ongi hea, et seekord tuleb riiki esindama naisterahvas,? arvas Svjatõ?ev. Linnapea sõnul on tänavune aasta olnud Eestile vaimselt raske. ?Ühed valimised on ära olnud ja teised juba alanud. Jõulurahu väljakuulutamine võtaks paariks nädalaks aja maha,? usub Svjatõsev, kelle meelest õige jõulurahu on niisugune, et sellel ajal ei materdata ega nüpeldata poliitilisi vastaseid ega elata muid maiseid komplekse välja.
Kuigi pidulikule tseremooniale on kutsutud ka ministrid ja rahvaesindajad Riigikogust, sõna neile seekord ei anta.
?Oma kohalolekuga saavad nad jõulurahu tunnustada, nad süütavad küünla ja neil on võimalus ka inimestega vestelda, aga “püüne peale” me neid ei lase, sest muidu läheks see ettearvamatuks: igaüks hakkaks midagi kiitma, kes pensioni tõstmist, kes koolikatust jne. Need aga pole praegu sobivad teemad,? ütles Viktor Svjatõ?ev.
Pidulik üritus kestab homme pool tundi väljas ja seejärel tunnikese kultuurikeskuse saalis, kus on 350 istekohta. Neist suur osa on mõeldud kutsutud külalistele. Kohalikud elanikud on oodatud pigem õue, kuid kes ikka sisse tahab pääseda, et Jõgeva laulukoore ja Tartu Tünniansamblit kuulata, see saab ka soojas olla. Kas kõik lavale näevad, sõltub sellest, kui palju inimesi kokku tuleb.
Maret Maripuu kiitis Jõgevat
Riigikogu asespiiker Maret Maripuu rääkis Vooremaale, et ta on tänavu Jõgevamaad külastanud rohkem kui kunagi varem ja siit alati midagi positiivset kaasa saanud.
?Teil on nii palju varandust vaka all, millest mina ? ja mitte ainult mina ? varem midagi ei teadnud. Seda tuleb senisest enam eksponeerida! Jõgevamaaga külgneb Euroopa suuruselt neljas järv, siit läheb läbi kahte Eesti suurimat linna ühendav maantee, siin ristuvad erinevad kultuurid ? vene vanausuliste kultuuripärand on ainulaadne kogu Euroopas. Need on märkimisväärsed faktid, mille üle iga jõgevalane võib ka Jõgevamaast väljaspool uhkust tunda,? kiitis Maripuu.
Riigikogu asespiikri sõnul läheb nii Eesti riigil kui Jõgeval hästi, sest palju on saavutatud ja veel rohkem kavas, et jõuaksime oma elukvaliteedilt Euroopa edukamate riikide sekka. Maripuu tunnustas Jõgeval aastaid puudu olnud bussijaama, turvalise raudteeületuse ja linna keskväljaku ehitust ning linnapea Svjatõ?evi seatud prioriteete.
?Kõige tähtsam on, et siit pärit lapsed saavad hea hariduse. Äsja lõppes ühisgümnaasiumi remont, avati Betti Alveri muuseum ja renoveeriti staadion. Seda suunda tuleb jätkata, sest seal, kus on lastel hea elada, seal on ka meil, täiskasvanutel, hea olla. Siit ei taheta enam lahkuda, vaid vastupidi, siia tahetakse elama tulla. Toetan igati ka linnapea soovi ühtlustada linna ja valla hariduse arengukavad ? piirkond on edukam siis, kui tal on üks suund ja eesmärk. Pealegi käivad paljud Jõgeva valla lapsed koolis Jõgeval,? märkis Maripuu.
Väikeses linnas rahu rohkem
Asespiiker avaldas arvamust, et inimestel on jõulurahu üha raskem saavutada ? kiire elutempo ja kommertsialiseerumine teevad oma töö.
?Võib-olla on seda rahu väikeses linnas rohkem ? osake seda hoida! Soovin inimestele oskust omavahelised kemplemised kõrvale jätta ning pühendada aeg ja energia põhiväärtustele ? eks igaüks tea ju ise, mis talle elus tegelikult kõige tähtsam on. Jõulud on aeg, mis aitab seda meeles hoida ja välja näidata,? lausus Maripuu.
EELK peapiiskop kinnitas Vooremaale, et kirikul pole jõuluvanade vastu midagi, sest esiteks on nad rõõmu jagajad ja teiseks on nende tagapõhi kristlik. Jõulude põhisõnum on piiskopi kinnitusel see, et Jumal teeb inimestele kingituse, andes kogeda armastust.
JAANIKA KRESSA
