Jõululauale sobib värviks peet, aga ka pardiliha

Eestlaste jõululaual troonivad hapukapsad, verivorstid, kartulid ja seapraad. Kuid selle traditsioonilise kõrvale võib proovida ka midagi mitte nii traditsioonilist, näiteks juurviljavormi või pardiliha.


Jõgeva alevikus tegutsev Laut resto perenaine Katrin Olesk nentis, et põnevaks annab teha kõike alates hapukapsastest lõpetades traditsioonilise praega. „Viimastel aastatel olen hapukapsast teinud koos punase kapsa ja õllega, mis annab põneva koosluse ja lisaks ägeda värvi peolauale ja taldrikule,“ ütles Katrin. Hapukapsas on väga kasulik ja oluline, mis sünnib süüa nii toorelt kui ka hautatult-küpsetatult ja seda tasub alati ilmestada mõne teise aed- või puuviljaga.“

Pikantne bataat või röstitud köögiviljad

„Kõrvitsast ei pea tegema klassikalist kõrvitsasalatit. Proovida võib püreemoodi toitu, kuhu lisada agar-agarit või muud toiduainet, mis aitaks püreel pakseneda, näiteks linaseemned on looduslik paksendaja,“ rääkis restorani perenaine.

„Toidu ilmestamiseks ja mitmekesistamiseks võib valmistada riivitud peeti, mida õlis koos tüümiani ja maitseainetega küpsetada. Peeti ei pea tingimata alati röstima. Ja kõrvitsatarretise juurde sobib hästi pardiliha.“

Ka klassikalise kartuli võib Katrin Oleski sõnul prae juures asendada kõrvitsa või muude aedviljadega, mida mõnusalt röstida. „Kõrvitsaga saab ahjus koos hirsiga teha vormirooga, mis koos või või kookospiimaga maitseb imehea.“

Kes soovib midagi pikantsemat, saab katsetada bataadi ja teiste aedviljade röstimisega. „Selleks, et bataadi magusust veidi vähendada, võib juurde lisada kartulit, juursellerit või pastinaaki. Bataadist saab teha putru, aga ka ahjus röstida.

Seega tasub köögiviljadega katsetada. Näiteks sobivad juurikad ahju panna. „Pastinaak, juurseller, bataat ja paprika. Mahlasuseks võib juurde panna õuna. Kuid enne tuleb aedviljad õlis läbi segada, siis säilib värv ja maitse. Ahju tuleb aedviljad panna järgemööda, vastavalt nende valmimise astmele. Näiteks pastinaak, porgand ja sibul tahavad kauem küpsemist. Peale sobib hästi tüümian, mida saab sellel jõuluajal ka peenralt värskelt lõigata,“ naeris Katrin. Kaunid värvilised juurviljad sobivad hästi ka pere umbusklikumatele.

Klassikalise sealiha asemel võib proovida pardi- või küülikuliha valmistamist. „Linnuliha sobib hästi jõulupraeks. Tuleb tunnistada, et korraliku seaprae tegemine on kunst omaette,“ nentis Katrin. Ühtlasi paneb ta südamele, et kõige parem praad valmib lihast, mis tuleb poe asemel näiteks tuttavalt kasvatajalt. Vältima peaks võimaluse korral ka külmutatud liha. „Proovida võib ka metsloomaliha, näiteks põdraliha veiseliha asemel. Kindlasti ei ole nende tegemine lihtne ja kui varem pole katsetanud, siis esimese korraga ei pruugi kõik kohe välja tulla,“ paniatrin südamele.

Küüliku ja linnuliha küpsetamine on lihtsam. Neid saab käsitleda sarnaselt kana küpsetamisega, millega enamasti kõik on kokku puutunud. Arvestada tuleb lihtsalt küpsetatava liha koguse ja lihatüki omapäradega. Mööda ei tasu vaadata ka kalast. „Tartu turul või Mustvee lähedal on suurepärane valik. Lihtsalt võiga praetud koha on lihtne ja kiire. Valge kala sobib jõuludeks hästi!“ julgustas Katrin.

Proovida võib köögiviljakotlette

Kes soovivad jõulud veeta päris lihavabalt, siis nemad võivad proovida juurviljavormi ja köögiviljakotlette. Ka vormi tegemine on lihtne. „Kasutada võib baklažaani, paprikat, suvikõrvitsat, vahele purustatud lillkapsast. Kõik aedviljad tuleb enne ahjus ära küpsetada. Vormi põhja panna kile ja vooderdada vorm suvikõrvitsaribadega. Kihiti laduda ülejäänud juurviljad ja vahele kuiva želatiini või midagi, mis aitaks toidul kallerduda. Kõige peale kallatakse soe aedviljapuljong. Siis läheb vorm ööpäevaks külmkappi,“ õpetas Katrin.

Juurviljakotlettide puhul soovitas Katrin Olesk proovida näiteks peedi ja tatraga kotlette. „Köögiviljakotlettide puhul tuleks neid riivitud kujul ahjus enne küpsetada, siis on kotlette lihtsam vormida ja nad valmivad kiiremini. Tingimata ei pea kotlette pannil praadima, võib ka ahju panna.“ Nii sobivad hästi peedi ja tatrajahuga kotletid, aga ka porgandikotletid näiteks kaerajahuga.

Iga korraliku toidu juurde käib ka kaste. „Mädarõigas, hapukoor, majonees ja natuke sinepit on klassika. Põnevamat kastet võib teha riivitud juursellerist, sinepist ja rohelisest õunast. Natuke juurde veel maitsestamata kastet või muud sobivat sidusainet. Need sobivad suurepäraselt taimsete kotlettide juurde,“ rääkis Katrin.

Lihatoitude puhul tasub kastmeks kasutada ka lihaleent. „Samas potis võib hautada sibulat, porgandit ja blenderdada need lihaleeme sees ära.“

Magustoiduks sobib ahjuõun või jõulusai

Magustoiduks võib proovida ahjuõunu. „Õuna südamikku lisada pähkleid, rosinaid ja natuke konjakit. Pärast serveerida jäätise, toorjuustukreemi või vaniljekastmega. Jäätist võib serveerida ka niisama võis või õlis karamelliseeritud puuviljadega. Katsetada võib šokolaadi ja mandliküpsiste tegemist,“ jagas Katrin nõuandeid. Muide, ka glögi võib täitsa oma kodus valmis meisterdada. Selleks on vaja vaid õunamahla ja jõulumaitseid. Lasta segu keema ja valmis ta ongi.

Proovida võib ka jõulusaia, näiteks kõrvitsasaia või puuviljasaia, kuhu lisada jõhvikaid, pähkleid.

Leevendust supist ja smuutist

Ja kui pikkadest pühadest kipub kõht raske olema või enesetunne kehvaks minema, siis ka sellele saab toidust leevendust. „Supp päästab alati päeva. Seda ei pea tegema raske lihapuljongi, vaid ka mõnus aedvilja- või kanasupp teeb olemise kergemaks. Aga ka smuutid, mis on tervendavad ja kerged. Näiteks spinat, avokaado, õunamahl ja banaan on suurepärane jook. Kellel on mahlapress, võiks pressida sellerimahla või blenderdada seda tomatimahla ja paprikaga. Smuutide valik on lõpmatu. Tuleb vaid leida endale sobiv.“

Kes siiski klassikalisest jõulupraest loobuda ei taha, siis tegelikult tuleb ka seda au sees hoida. „Vanaemasid, emasid, kes oskaksid meile õpetada väga hea seaprae, mulgipudru või pasteedi tegemist, jääb vähemaks. Aga need on oskused, mis hakkavad vaikselt kaduma. Me ei tohi ära unustada päris oma maitseid. Seapraad pole lihtsalt seapraad, vaid teadus. Igal asjal on oma nipp ja kui seda ei tea, siis suurepärast tulemust ei tule. Kunagi ei tohiks kaduda nende oskuste meeldejätmine ja edasiandmine. Me peame hoidma oma toidupärandit, isegi kui me ei arva, et see on kõige tervislikum, on see osa meie rahvast ja kultuurist,“ toonitas Katrin Olesk kokkuvõtteks.

KERTTU-KADI VANAMB

 

PROOVI NEID RETSEPTE

AHJUJUURIKAD

Võrdsetes osades kooritud aedviljadest lõigatud pulgad 1 cm x 5 cm (porgand, bataat, pastinaak, paprika, sibul, kartul, peet).

Omavahel segada kartul, porgand, pastinaak, paprika, sibul. Lisada soola, maitsetaimi (tüümian, rosmariin) ja õli. Katta ahjuplaat või laiem ahjuvorm küpsetuspaberiga ja valada segu vormi. Kõige peale punapeedipulgad (kui neid teistega koos segada, annavad nad värvi ja siis on kõik pulgad ühesugused punased). Küpsetada eelsoojendatud 200-kraadises ahjus ca 20 min, toitu aeg-ajalt segades. Kui aedviljad on juba pisut pehmenema hakanud lisada bataat ja ühe õuna tükid (annab toidule mahlakust). Küpsetada edasi, kuni aedviljad on saanud sööja jaoks sobiva küpsusastme.

KÕRVITSA-HIRSIVORM

Tükeldada kõrvits 1×1 cm kuubikuteks, segada soola õli ja vähese tüümianiga ja panna need ahjuvormi. Lisada hirsitang suhtega ca 1 kg kõrvitsat ja 1 klaas hirsitangu. Kallata peale vett, nii et vesi ei oleks üle kõrvitsate. Panna eelsoojendatud 140-kraadisesse ahju umbes 1,5 tunniks hauduma. 10 minutit enne lõppu lisada vastavalt maitsele võid või kookospiima. Maitseb hästi küülikuliha kõrvale.

blog comments powered by Disqus