Austraalias on teatavasti praegu südasuvi ning suurte rahvaürituste korraldamiseks ilmselt sobivaim aeg. Sedakorda on Austraalia eestlastel kavas järjekordsed Eesti päevad, milles on osalema kutsutud ka kuus jõgevlast – Triinu Taul ning ansambel Tempora Mores koosseisus Airi Rütter, Mare Rosin, Hillar Laane, Andres Vöörman ja Ago Niglas. Airi Rütteril on võimalus tänavu Austraaliasse sõita juba koguni teist korda, sest jaanuarikuus oli ta kutsutud sealsetele eestlastele nõustajaks rahvatantsu ja rahvariiete alal.
Millised on seekordsed etteastumised ja kas jääb aega ka Austraalias ringi vaadata?
Päevad on päris tihedad ja eriilmelisi ülesastumisi rohkesti. Esimese etteaste teeb Triinu Taul, kellel tuleb 27. detsembril laulda Sydney kirikus. Samal päeval on ka Eesti päevade tutvumisõhtu, kus me Tempora Moresega tantsuks mängime. Kõige vastutusrikkam esinemine seisab meil ees aga 28. detsembril. Siis tuleb anda kontsert eesti rahvamuusikast läbi aegade. Peaproovina esinesime kultuurikeskuses 2. detsembril Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja viienda aastapäeva pidulikul tähistamisel. Kontsert kestab kokku üks tund ja viisteist minutit.
Enne uue aasta tulekut teeme kaasa sealsel simmanil koos kohalike rahvamuusikutega, esineme ka omaette ja õpetame rahvale eesti tantse. Üpris tähtis esinemine on meil ka vana-aasta õhtul. Uue aasta vastuvõtmise ballil tuleb aga meil mängida südaööl Eesti hümni, nii et kõik saaksid seda kaasa laulda.
Esinemine on ette nähtud ka vabaõhukontserdiga Thirmere eestlaste külas, mis praegu täidab sisuliselt vanadekodu funktsioone. Lisaks sellele mängime vanu armsaid eesti lugusid ka majas sees neile, kes pole ise enam võimelised välja tulema.
Läheme ka laste ja noorte Sõrve suvelaagrisse, kus laulame ja mängime koos ning tutvustame eesti rahvapille, rahvamuusikat ning -tantse ja esineme lõkkeõhtul.
Teada on ka, et sõidame MelbourneŽi, kus on kohtumine sealse eesti seltsiga ja nende lauluansambliga “Kirjud vestid”. Loodetavasti jääb enne seda võimalus tutvuda ka Canberraga, sest mikrobussiga on lubanud meid sõidutada meie vastuvõtja Peeter Muttik, kes on ühtlasti Eesti päevade peakorraldaja. Melbourne?ist asumegi 15. jaanuaril Eestisse tagasi sõitma ning koju peaksime jõudma järgmise päeva lõunaks.
Mida täpsemalt kujutab endast kontsert eesti muusikast läbi aegade?
Hakkame peale kaugemast eesti minevikust, väga vanadest lugudest ja vanade pillide tutvustamisest. Igaühel meil tuleb mängida mitut pilli, sest demonstreerime kokku viitteist pilli alates sarvepillist, vilepillist, parmupillist, vastlavurrist, torupillist, jauramist, kandlest, mandoliinist kuni akordioni, kitarri ja plokkflöödini välja. Mängime, laulame ja kõneleme ning jõuame kontserdi lõpupoole välja 20. sajandisse. Et kõik nooremad enam eesti keelt ei mõista, tuleb kõnelda nii eesti kui ka inglise keeles.
Kas ka seekord tuleb sealsetele eestlastele eesti rahvatantse õpetada?
Ilma selleta ei saa läbi kohe kindlasti mitte. Suurem õpetamine on aga Sõrve laagris, kus tuleb võtta läbi 2007. aasta Tallinna tantsupeo tantsud, sest on kuulda, et seal mõlgutatakse juba mõtteid tulla Tallinna peole tantsima.
Ajavahe tõttu võtate maakera kuklapoolel uut aastat vastu sootuks erineval ajal kui meie siin kodumaal?
Sinna sõites jääb meil sisuliselt öö vahele, sest ajavahe on üheksa tundi ja siis mõne tunni pärast läheb meil juba tõsisteks esinemisteks lahti. Koduse aja järgi võtame seal uut aastat vastu kell 15 päeval.
VAIKE KÄOSAAR
