“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!? (Joh. 3:16.)
Jällegi on saabunud Jõulud! Nendes sõnades saavad taas elavaks paljud meie hinge peidetud tunded ja mälestused. Tohutu hulk inimesi mõtleb täna oma südames nendele sõnadele. Nii, nagu salapärane hingede vaikne sosin, kandub see õrn südamete kõne läbi jõuluöö vaikuse.
Sellel õhtutunnil taandub suur rahutus, et anda ruumi rahu ja õnnistuse tulekule meie hinge, küsimata sellest, kes meie oleme ja milline on meie elusaatus. Jõuludel on selline mõju meie hingedele. Kui meie süda veel mitte täiesti ükskõikne, külm ja surnud ei ole, siis me kogeme jõuluõhtul palju sellist, mis meile muidu jääb haaramatuks.
Jõuluõhtul on taevas meilegi avatud, nii nagu see oli Petlemma karjastelegi. Kui me jääme vaikselt kuulatama, siis kuuleme meiegi taevaliste laulu, mis kõneleb sellest, et taevas on siiski maale palju lähemal, kui me seda tavaliselt mõtleme. Jõuluõhtul on Jumala inglid nähtamatult ja vaikselt liikvel, et ehitada sildu inimeste südamete ja Jumala vahele.
Püha ja kalli jõuluõhtu tulles kõrvaldab nähtamatu käsi lahutava piirjoone oleviku ja mineviku vahelt ja meile kingitakse võimalus rännata läbi paljudest jõulukodudest ja kirikutest, kus me ise või meile kallid inimesed on elanud ja käinud. Mineviku hämarusest astuvad armsate inimeste kujud meie lähedusse ja tervitavad meid. Nad tulevad üsna tasa ja istuvad meie kõrvale kirikupinki. Siis me moodustame koos ühise suure jõulukoguduse, mis ei tunne maade, merede ega surmagi piire.
Jõuluöö ainulaadsus seisneb selles, et sel ööl otsib Jumala armastus võimsalt meie hinge ja ka meie hing on ehk rohkem avatud kui tavalistel argipäevadel. Jõuluööl sündinud Lunastaja on ise on meile selle armastuse kinkinud.
Ärgem laskem siis Temal, kes täna jõululapsena tuleb meie juurde, meist mööduda, ilma et ta meid õnnistaks. Avagem ka oma hing vastuarmastusele Jumala ja kaasinimese vastu: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud??.
Soovin jõulurahu.
RAINO KUBJAS,
Laiuse koguduse õpetaja
