Jaanipäev ja jõulud on aasta kaks murdepunkti ‒ neid ühendav “sirgjoon” jagab meie aasta pooleks. Jalgpallis on poolaeg 45 minutit, korvpallis 20 minutit, käsipallis 30 minutit, aasta puhul ju kuus kuud. Pimenemise poolaeg ja valgenemise poolaeg. Oleme jõudnud jaanipäeva aegsetest “ilma öödeta” ajastust väga pikkade ööde aega, kus müstilised tegelased, kes pimedust armastavad, rohkem oma tegevusest jälgi jätavad. Kui päkapikke silmas pidada, siis ikka toredaid…
Meil on mahukad varamud folkloori. Igal ajastul oma nägu, annab sajanditagust vanasõnagi lahti mõtestada ‒ kõnepruukki on ju erinev. On kirjas: “Andrus aus mees annab jõulud, Toomas toores mees toob jõulud, Nuut hiivapulk viib jõulud.”
Šotimaal on andresepäev, 30. november, rahvuspüha, sest apostel Andreas on selle maa kaitsepühak. Aga eesti rahvakalendri tähtpäev on siiski, kuigi teab mis tuntud pole, vanasõnasse on pääsenud. Toomapäev, 21. detsember, on “suur tegija”, sellest päeva kohta on palju kirjutatud ‒ enam-vähem on siis ka pööripäev. Sellel päeval on palju muistseid tavasid, ka kristliku kombestikuga segunenud. Toomas võitles pahade jõududega, haigustega. Toomapäeval tapeti loomi, ohverdati, loitsiti. Toomapäeval oli suurkoristus, mustus ja laiskus saadeti minema õlenukuna. Tahma-Toomas tuli majast välja kihutada, vahel viidi õle- või kaltsunukk pimedas teise peresse. Märgates tuli see edasi viia, jälle salaja, sest muidu tuli majja mustus ja muud halvad asjad. Kõik pesti puhtaks ja pärast seda enam suuremaid töid ei tehtud, toitu veel küll; õlut nurudes liikusid ringi toomad. Tooma “prototüüp” on 1. sajandi apostel, kes oli kuulus skeptilisuse poolest.
Ega ma nuudipäevastki mälusopist suurt välja kaeva. Abimaterjale kasutades sain teada, et nuudi- ehk kanutipäev on 13. jaanuaril. Seda päeva tähistatakse kui Taani kuninga Knudi mõrvapäeva ja jõulude lõpupäeva. Sel päeval tööd ei tehtud ja mehed käisid perest peresse ning lõid õlest nuutidega pühasid välja, unustamata õlut mekkida.
Aastaid on meiegi pealinnas kuulutatud välja jõulurahu jõululaupäeva keskpäeval, kuninganna Kristiina sõnadega ‒ rahu kestabki nuudipäevani. Aga mis see hiivapulk on? Saareste sõnaraamatus olid märksõnadena “nõude osad” ja “õlu”. Kui õllejoomisega hakati ühele poole saama, kas siis õlletegemise nõu mingi asjapuu?
“Vaenelaps ütelnud, et temal kolmed jõulud aastas olle: ühed, kui herneid kistatse, teised kapsahautamese aegus ja kolmandad päris jõulud.” Sellest vanasõnast on meil päris raske aru saada: mitte keeleliselt, vaid sisuliselt. Jõuluaegsete rikkalike söökidega pole ju herne- või kapsasöömine võrreldav.
Juhtusin lugema jõuludest vihmametsas, Prantsuse Guajaanas, Sergei Põlme raamatust. Suur pere paneb ennast piduriidesse, uus kirju T-särk selga, kuldehe kaela, pähe nokkmütsid, päikeseprillid, jalga uued põlvpüksid. Perenaine on ümber tõmmanud isetikitud värvilise lina rahvariiete elementidega. Jõulude puhul on õue kuhjatud suur lõkkease, mille süütamine pole lihtne ‒ abiks on bensiin. Pärast lõkke vaatamist minnakse uude bangalosse, kus on kaetud pikad lauad söögi ja joogiga. Kõik on ülevas meeleolus, minnakse tagasi lõkke juurde, kus ootab jõuluvana, kes autorile tundub sürrealistlik. Välimuselt nagu meil, ainult vits puudub vöölt. Lapsed kilkavad ja väiksemad poevad vanemate selja taha peitu. Jõuluvana etendust ei nõua, sealne pidu peaks sobima Urmas Vadile ja temaga nõustujatele ‒ ta avaldas arvamust, et me kardame jõule lollide luuletuste pärast… Lapsed saavad kingituseks mänguasju, mille üle rõõmustavad. Täiskasvanud saavad napsi ja peenemat sorti sigareid, ka mittesuitsetajad ei tahtnud jõuluvana solvata ja proovisid ära. Kõlab tümps ja karatakse kaootiliselt, alkoholi pruugitakse vähe ja harva.
Jõuludega seostub ikka perega koosolemine, kirikuskäik ja vorstisöömine. Vanasõna ütleb veel, et pühad tulevad kui saksad ja lähevad, kui sandid. Eks on tahetud öelda, et pühad lähevad kalliks maksma. Kui palju kulutada, seda otsustab igaüks ise. Aga jõulurõõmu ja hingerahu kohta ma vanasõnu ei leidnud ‒ taipan alles nüüd. Võib-olla jäid kahe silma vahele? Aga neid ju kõigile ja iseendale soovime. Jõulurahu kestab 20 päeva ja see pole veel alanudki…
EHA NÕMM
