Jõgeva maakonna ajalehe juubeliaasta jõulude puhul oli põnev vaadata jõuluaegseid lehenumbreid läbi aastate. Alustame 1949. aastast ja tuleme kümneaastaste sammudega tänapäeva suunas, valides jõululaupäevale kõige lähema lehe. Kindlasti on valik juhuslik ja meelevaldne, muutusi näitab see ometi väga reljeefselt
Kolhoosnik 1949 22. detsember
Seltsimees Stalinile – suurele juhile ja õpetajale, Lenini surematu töö jätkajale
Kallis sõber, võitluskaaslane, õpetaja ja juht!
Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu tervitavad Sinu seitsmekümnendal sünnipäeval palavalt Sind, Lenini suurt võitluskaaslast ja sõpra, tema surematu töö geniaalset jätkajat, väsimatut kommunismiehitajat ja juhti!
… Võta vastu, meie õpetaja ja juht, meie parim sõber ja võitlusseltsimees, südamlikud õnnesoovid: palju aastaid tervist ja viljakat tööd Sulle bolševike partei, nõukogude rahva hüvanguks, kogu maailma töötajate õnneks.
Elagu meie armastatud Stalin!
Üleliidulise kommunistliku (bolševike) partei keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu
Niisugune on kogu lehenumber. Miks see just 22. detsembri leht on, ei oska esialgu pakkuda, sest „suure juhi“ sünnipäev oli õigupoolest 18. detsembril. Ka jõulujärgne number on sama isiku sünnipäeva teemat nii täis, et sinna midagi muud ei mahu. Seekord vormis, kuidas Nõukogude Liit, ENSV, Jõgevamaa ja loomulikult kogu muu maailm Stalini sünnipäevi tähistasid. Jõulude kohta ei ole mitte ühte sõna. Nagu arvata oligi.
Kolhoosnik 1959 24. detsember
Esimest korda maakonnalehes mainitakse jõule filosoofiakandidaadi I. Drujanovi artiklis
Vestlusi usuvastastel teemadel
Jõulupühad ja „Kristuse sünd“
Jõulud on ristiusu tähtsamaid pühi. Vaimulikud kinnitavad usklikele, et jõulud on sisse seatud „Jumala poja“ Jeesuse Kiristuse sünni auks. Teadus aga tõestab, et tegelikult mingit Kristust ei ole olnud. Jutt tema kohta kujutab endast legendi, väljamõeldist…
Oli ka päris praktilisi asju. Tuleohutusstandardid on 1959. aastast ilmselt mõnevõrra muutunud:
Tuleohutusabinõudest näärikuuse korraldamisel
Näärikuuse korraldamiseks koolides, klubides ja asutustes tuleb valida ruumid, millel on iseseisev väljapääs.
Kuusk tuleb asetada võimalikult keset ruumi kindlale alusele, kaugemale läbi- ja väljapääsudest. Kuusk valitakse niisuguse suurusega, et ta oksad oleksid seintest ja laest vähemalt 1 m eemal. Kuuse ehtimiseks ei tohi kasutada tselluloidist mänguasju ja teisi kergesti süttivaid kaunistusi, nagu immutamata vatti, bertoleesoola jne. Kuuse valgustamiseks on soovitav kasutada 12-voldilisi elektrilampe, kuid kuuse illumineerimine on lubatud ainult vilunud elektrimontööril. Näärikuuse valgustust ei tohi sisse lülitada enne nääripeo algust. Kogu nääripeo vältel peab näärikuuse valgustust jälgima elektrotehnilistes küsimustes vilunud isik.
On keelatud riietada lapsi ja täiskasvanuid vatist, marlist ja paberist kostüümidesse, kui need ei ole tulekindlate ainetega läbi immutatud.
Saali sissekäigu ja kuuse lähedusse tuleb paigutada kaks keemilist käsitulekustutajat ja mõned villased tekid. Kustuti puudumisel peab saali kõrvalruumis olema veetagavara 5–10 ämbrit.
Väljapääsud ruumist, kuhu on asetatud kuusk, samuti läbikäigud ja kojad peavad olema vabad.
- Reinvald, Jõgeva VTÜ instruktor
Punalipp 1969 23. detsember
On argine ja ajastukohane.
100 Peame sõna. Rahvasaadikute panus
Lenini 100. sünniaastapäeva auks võetud kohustuste täitmine on Laiuse külanõukogus toonud kaasa tööalase aktiivsuse tõusu.
Saavutused kinnitavad, et Kuremaa sovhoostehnikum ja Laiuse kolhoos on rajoonis esirinnas. Tehnikumi põldudelt koguti teravilja 37,7 ts, Laiuse kolhoosis 34,5 ts …
- Ellisson
Laiuse külanõukogu täitevkomitee esimees
Lehes on ka kriitiline lugu Palamuse metsamajanduse Sovhoostehnikumi probleemidest.
„Partei rajoonikomitee büroo otsuses anti suunad sovhoostehnikumi edasiseks tööks,“ lõpeb artikkel Tehnikumi probleemid, mille on alla kirjutanud H. Järvet, partei rajoonikomitee organisatsioonilise töö osakonna juhataja.
Punalipp 1979 25. detsember
Jõgeva rajooni ajaleht tegeleb jõulude ajal hoopis karmimate teemadega:
Selle aasta eelviimane
Autoinspektsiooni diskvalifitseerimiskomisjoni istung oli 15. detsembril. Seekord oli kutsutud aru andma 37 liikluseeskirjade rikkujat.
Kommunaalettevõtete kombinaadi Põltsamaa jaoskonna autojuht Vello L. oli keeldunud ekspertiisist ja põgenenud. See läks tal maksma 30 rubla ja kolm aastat jalameheseisust. Targem ei olnud ka Saadjärve kolhoosi autojuht Elmar R. Temagi püüdis põgeneda, sest oli pruukinud alkoholi. Karistuseks 2 aastat lubadeta ja 30 rubla trahvi. Kaarepere sovhoostehnikumi autojuht Lembit K. juhtis veoautot joobnuna, ei valinud õigesti sõidukiirust ning auto paiskus kraavi. Tema tegu kvalifitseeriti rängemalt – load ära kolmeks aastaks ja 50 rubla trahvi.
Põltsamaa lastemuusikakooli koristaja Milvi R. sõitis oma autoga ette peateel liiklejale, olgugi et liiklusmärk kohustas teda enne peateele sõitu peatuma. Nüüd tuleb tal auto juhtimisest 6 kuuks loobuda …
Ja nii luges ühiskondlik liiklusinspektor A. Kalmus ette 25 karistatud liiklusrikkujat, originaalartiklis nii ees- kui ka perekonnanimega.
Vooremaa 1989 23. detsember
Korraga ja kõige enam oli maakonnalehe nägu muutunud 1989. aastaks. Lehe joonistused ja vinjetid on teinud Meedi Ümar.
See on esimene aasta, kui Eestis tähistati taas avalikult kiriklikke jõule, Jeesuse sünnipäeva. Pole lehekülge, kust mõni kirikuga seotud lugu vastu ei vaataks. Ajakirjanik Jaan Lukas oli käinud rääkimas Põltsamaa koguduse õpetajatega. Jah, Herbert Kuurme kõrval teenis Põltsamaal siis ka Joel Luhamets. Pastor Eenok Haamer kirjutas loo jõuludest ja eestikeelse Piibli 250. aastapäevast. Tema samateemalisel vestlusõhtul Jõgeva muusikakooli saalis viibis Vaike Käosaar.
Õhtu Eenok Haameriga
Jõulude eel pani õpetaja mõtlema kuulajaid ka selle üle, kuidas me väärtustame oma elu ja mis meile esmatähtis on. Tõsi on ju, et inimese väärtustamine on kaua aega tegelikult tundmatu olnud. Kui ajaloos tagasi vaadata, on inimese väärtust siiski osatud hinnata, just seetõttu pole rahvas lasknud end täielikult jalgade alla tallata. Nüüd otsime kõlbelist jõudu, seda, mis tõstaks inimese mülkast üles. Kas leiame? …
„Jõuludel on Eesti rahva jaoks puhastav vägi.“ Kui inimese hinges on vaimne valgus, on inimene ka sisemiselt tugev, suudab end avada vaiksele rõõmule ja õnnele, ning vahet teiste peale halastadagi.
Et viimased tõelised jõulud olid 1939. aastal, soovis õpetaja Haamer nüüd nendesse juubelijõuludesse kõigile puhtust, ilu, rõõmu ja rahu, sest: „Jõulusündmus on inimese sees. Kõik on sündinud inimese pärast.“
Vooremaa 1999 23. detsember
Kümme aastat hiljem on esiküljel tollase maavanema Margus Oro avasõnad, pigem aastavahetuse teemalised. Uudistekülje olid endale haaranud päkapikud ja tagumistel külgedel ootas lugejaid Pauksonite horoskoop järgmiseks aastaks.
Jõulude kiriklik tähendus oli tõmbunud tagasihoidlikult teisele leheküljele.
„Ehkki kirikud on üle ootuste rahvast täis ning kirikuõpetajad siiralt, kuid meeldivalt üllatunud, nähes nii palju kadunud poegi kiriku rüppe tagasi pöörduvat, lähtub lõviosa jõulude tähistajaid patuse materialismi pinnalt. Pühad on eelkõige selleks, et kõht kõvasti täis süüa ning saamata jäänud uni täis magada, teadsid juba vanad eestlased. Tõepoolest, jõulud pakuvad ohjeldamatut võimalust rahuldada oma aasta otsa maha surutud ostukirge. Aasta otsa vaid ajuti üksteist märganud pereliikmed leiavad jõulukinkides teretulnud võimaluse veidi tähelepanu ja hoolivust üles näidata,“ kirjutas oma veerus peatoimetaja Aare Kirna. Jõgeva koguduse õpetaja Rene Alberi tuletab aga meelde, et:
Jõulud ja kirik kuuluvad kokku
„Võiks ju rääkida veel paljust, mis kellelgi jõulurahuga haakub: kaunistatud kuuskedest, põlevatest küünaldest, laiali pudenenud pere kokkusaamisest, ent samas ei saa vaikida Jumalast, tema pakutavast rahust. Ühel ajaloohetkel sirutas Jumal otsekui oma käed meie poole välja, pakkudes meile ainust ja parimat, nimelt sõimes lamavat Jeesust. Ingel teatas karjastele: „Ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigile rahvaile.“ Seega nii nendele, kes on iga päev kirikus, kui ka teistele, kes tulevad sinna ainult kord aastas. Nii õnnelikele kui ka teistele, kel muret, vaeva ja leina. Nii kergesti seltsivatele kui ka erakutele. Nii noortele kui ka vanadele, nii lastele kui ka raukadele. Nii lihtsatele tööinimestele kui ka haritlastele. Jõulusõnum on kõigile!“
Vooremaa 2009 22. detsember
Esikülg teatab juba, et Eestlased on päkapikuusku – küll läks see ruttu – vaid 20 aastat. Siiski mitte päris. Jõululehe teisel küljel kirjutab Maarja-Magdaleena koguduse vaimulik Aivo Prükk:
Tõelised jõulud
Kuidas valmistuda? Millele keskenduda? Soovime et jõulud oleksid meis ja meie juures.
Jõuludes on vastus meie igatsustele. Vastus, mis on enam kui me loota võime. Jõulude sõnum on sõnum päästjast. Jumal sai inimeseks, et meid päästa üksijäetuse meeleheitest. Et tõsta inimene inimeseks oleku tõelisse täiusse.
Viiendal leheküljel on seevastu Riina Mägi armas ja jõulune lugu
Hele ja Alo esimesed jõulud Roosiga
Tallinna linnateatri näitlejate Hele ja Alo Kõrve jaoks on tänavused jõulud erilised: need on esimesed jõulud koos Roosiga. Roosi on üks armas neljakuune tüdruk, kes tuli Hele ja Alo Kõrve meelest nende ellu äraütlemata õigel ajal ja kes on nende arusaamist elust, maailmast ja inimestest tugevasti muutnud …
ANDRA KIRNA
