Päev varem tehtud talgutöid seganud vihm oli pühapäeva hommikuks taandunud ning teisel Jõgeva Rahvajooksul osalenud said juba nautida sooja ja päikesepaistelist ilma. 10,2 km distantsil näitas kiireimat aega Dmitri Aristov Ida-Virumaalt, naistest oli parim üldarvestuses koguni neljandana lõpetanud Kaisa Kukk. Kokku sai põhidistantsil aja kirja 87 individuaalarvestuses ning 12 võistkonnajooksul osalenut.
Kohe stardi järel eraldus kolmeliikmeline grupp, kuhu kuulusid möödunud aastal Deniss Košelevi järel teise koha saanud Jaanus Kallaste ning rahvajooksul debüteerinud Rauno Laumets ja Dmitri Aristov. Distantsi edenedes kolmiku edumaa järjest suurenes ning lõpuks edestati järgnenuid rohkem kui viie minutiga. Kolmikust jäi esimesena maha Kallaste ning lõpusirge alguseks olid ka ülejäänud omavahelise jõudude vahekorra pika pannud. Esimesena ületas lõpujoone Dmitri Aristov, kes kulutas 10,2 km läbimiseks aega 33 minutit ja 35 sekundit, edestades eelmisel aastal Košelevile esikoha toonud aega rohkem kui minutiga. Rauno Laumets kaotas võitjale kuue sekundiga, Jaanus Kallaste jäi maha juba poolteise minutiga.
Kaisa Kukk lõpetas neljandana
Kui möödunud aastal lõpetas naiste arvestuses esikoha saanud Kaisa Kukk üldarvestuses kaheksandana, siis nüüd suutsidki teda edestada vaid juhtkolmikusse kuulunud mehed. Neljandana lõpetanud Kaisa Kuke ajaks näitas finišikell 39 minutit ja 50 sekundit, ka tema edestas oma mullust lõpuaega rohkem kui minutiga.
Kaks päeva varem toimunud Viljandi järve jooksul naiste hulgas viienda koha saanud 30-aastane Kaisa Kukk kurtiski pärast finišit ainult sealsest jooksust jalgadesse jäänud väsimust. “Enesetunne on väsinud,” naeris Eesti naiste pikamaajooksu paremikku kuuluv Kukk. “Viljandi jooksu järel pole jalad veel taastunud, just asfaldilõikudel tundsin, et jalad on väsinud.
Rada on siin huvitav, mõned porised kohad meenutasid Viljandis läbi soo minekut,” ütles Kaisa Kukk, kelle jaoks oli väga oluline kodulinnas startida. Konkurentidest pelgas Jõgevalt pärit Kaisa Kukk enim põltsamaalast Grete Tõnnet, kes mullustel pikamaajooksu Eesti meistrivõistlustel temaga korduvalt võrdselt heitles. “Grete Viljandis ei osalenud ja ma ei teadnud, kui heas vormis ta on,” lausus ta. “Kui mitu tippu stardis on, sunnib konkurents ikka pingutama, muidu oleksin ma siin teinud aeglasema taastumisjooksu.”
Eelmisel aastal rohkem kui viiekümnel võistlusel startinud Kaisa Kukk on sel aastal otsustanud võistlusgraafikut natuke hõredamaks muuta, kuid välishooaja algus on tal ikkagi väga tihe olnud. “Aprill ja mai algus on väga võistlusrohke olnud, igal nädalavahetusel on olnud üks või kaks jooksu,” ütles ta. “Mingeid asju olen mullusega võrreldes siiski ära jätnud. Kui tervis vastu peab, tahaksin ka sel aastal linnajooksude sarjas edukas olla. Põhieesmärgiks on aga sügisene maratonijooks, samuti loodan lühematel distantsidel isiklikke tippmarke parandada.”
Grete Tõnne valmistub universiaadiks
Eelmise aasta lõpus klubi vahetanud ning nüüd spordiklubi Treeningpartner esindav Kaisa Kukk on tehtud otsusega rahul. “Treener on sama, väga palju muutusi ei tulnud,” ütles ta. “Olen klubiga väga rahul ja tunnen, et valik oli õige.”
Naiste arvestuses teise koha saanud Grete Tõnne kaotas Kukele lõpuks natuke rohkem kui nelja minutiga (üldarvestuses lõpetas üheteistkümnendana) ning oma etteastega väga rahule ei jäänud. “Tahtsin teha hea jooksu, aga täna see ei õnnestunud,” nentis ta. “Kahjuks hakkas pistma, eelmisest aastast on mingi probleem sees ja see rikkus jooksu ära. Minu õnneks polnud kedagi kannul, Kaisale poleks ma täna vastu saanud.”
Universiaadiks valmistuv Grete Tõnne kiitis samuti head ilma ja huvitavat rada. “Rada on siin teistsugune, natuke raskem,” lausus ta. “Kunagi maakonna krossil olen ma siin võistelnud, seega umbes teadsin, mis mind siin ees ootab.”
Üldarvestuses kõrge üheksanda koha saanud Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder jäi oma etteaste ja saadud elamusega väga rahule. “Väga äge elamus, oma kodulinnas on alati väga kihvt joosta,” ütles ta finiši järel. “Ma ei olnud juba terve aasta võistelnud ning seetõttu ei teadnud, mida sel aastal oodata. Oma suureks rõõmuks ja üllatuseks suutsin kogu jooksu ühtlases ja kiires tempos läbida ning ei tekkinud ühtegi nõrkusehetke.” Toreda jooksupäevaga jäid rahule ka Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgeva linnavolikogu liige Asso Nettan ja Jõgeva abilinnapea Raivo Meitus, kõik nad rõhutasid ka vajadust olla kohalike võistluste patrioot.
Jooksjatel vedas ilmaga
Rahvajooksu üks vanemaid osalejaid, 1945. aastal sündinud Heino Põldoja (36. koht, 52.17) ütles, et jooksurahval vedas ilmaga. “Liinialune oli küll veidike märg, aga mina tulin sealt kuiva jalaga läbi. Eelmise aasta ajale kaotasin umbes 30 sekundiga, aga jäin siiski rahule,” ütles Jõgeva jooksuveteran. Noorim osaleja, 2005. aastal sündinud Rasmus Randoja (24. koht, 49.31) võttis aga oma esimese rahvajooksu kokku ühe sõnaga: “Äge!”
Mullusega võrreldes suurenes rahvajooksu individuaalarvestuses läbinute arv kahe võrra, neljaliikmelisi võistkondi oli tollasega võrreldes rajal aga poole vähem. “Kõik laabus hästi, aga tahaks palju paremini,” võttis ürituse kokku peakorraldaja Sander Maasing. “Eelmise aastaga võrreldes oleks kindlasti oodanud osalejate arvu kasvu, aga kokkuvõttes võib öelda, et hea, et niigi läks. Väga palju aitas kaasa ilus ilm, muidu olid siin ju väga sajused ilmad ning kui jooks oleks toimunud päev varem, poleks kindlasti keegi enam ennast võistluspäeva hommikul kirja pannud ja osalejate arv oleks päris nadiks jäänud.”
Sellest, millised on korraldajate ja osalejate mõtted huvitava raja ning hea korraldusega võistluse suuremate massideni viimiseks, juba järgmistes lehenumbrites.
II Jõgeva Rahvajooks, 10,2 km
- Dmitri Aristov 33.35
- Rauno Laumets 33.41
- Jaanus Kallaste 35.02
- Kaisa Kukk 39.50
- Risto Ülem 40.06
- Sven Viks 42.01
- Erki Koppel 42.18
- Lauri Kaljurand 43.23
- Erki Teder 43.47
- Peeter Oranen 44.30
MATI ALEV
