Jõgeva Majandusühistu kaubandusjuhi Endla Raua sõnul käivad linnades praegu läbirääkimised taarapunktidega. Nii ei peaks Jõgevamaa linnades asuvad majandusühistu poed ise hakkama taarat vastu võtma.
Linnadesse jäävad taarapunktid
Nimelt näeb pakendiseadus ette, et klient peab saama taara pandimärgisel oleva summa eest tagastada müügikohta või müügikoha läheduses olevasse taarapunkti. ?Paneme oma poodidesse üles viidad, mis juhatavad kliente taarapunkti,? selgitas Raud.
Maakauplustel sellist pääseteed aga pole. Tingimused taara vastuvõtmiseks on nendes väiksemates poodides halvemad. ?Maapoodide ruumid on väiksemad ja ausalt öeldes ei kujutagi praegu ette, kuidas uus süsteem neis tööle hakkab,? kurtis Raud. Kaubandusjuhi sõnul tekib probleeme ilmselt taara ladustamisega, sest pudelid ei pruugi olla puhtad. ?Ilmselt hakatakse taarat nendest poodidest ära vedama kord nädalas, seni tuleb pesemata taarat hoida kaupluste laoruumides kastides või kottides,? rääkis majandusühistu kaubandusjuht.
Loodussäästlik süsteem
Uus joogipakendi tagatisraha süsteem on praeguseks juurutatud juba enamustes Euroopa riikides. Seni prügiks peetud joogipakenditele rahalise väärtuse andmine peaks eelkõige keskkonnale kasulik olema.
Kauplustes saab 1. maist väljas olema eraldi joogi ja pudeli hind. Pandi rahaline väärtus sõltub joogipakendi suurusest ja materjalist.
Joogipakenditele pannakse embleem, mis kinnitab selle kuulumist tagatisraha süsteemi ning annab igale ostjale võimaluse raha tagasi saada. Tähele tasub panna, et vastu võetakse vaid pudeleid, millel on vastav embleem äratuntav.
Seaduse kohaselt peaksid pakendajad taaskasutama vähemalt poole pakendijäätmete kogumassist. Aastaks 2010 tõuseb see määr 60 protsendini. Eestis liigub praegu umbes 140 000 tonni pakendeid.
MARTTI KASS
