Möödunud aastal langes Jõgevamaal kuritegevus ligi viiendiku võrra, kuid siiski tõusis meil tabatud joobes juhtide arv. Lisaks pikema aresti taotlemisele, hakatakse käesolevast aastast vajadusel rohkem praktiseerima karistusmeetodit, millega joobes rooli tagant tabatud juht kohtuotsusega oma sõidukist ilma jääb.
Eelmisel aastal rakendati jaanipäeva ajal kampaania korras karistust, mil sõidukit juhtinud purjus isik jäeti arestikambrisse lausa terveks pikaks pühadeajaks. Sellest teavitati inimesi pea kõigi meediakanalite vahendusel ning politseiametnikud tuletasid seda juhtidele neid kontrollides ka pidevalt meelde. Kuid ikkagi leidus üle Eesti ja ka Jõgevamaal juhte, kes otsustasid purjuspäi rooli istuda, nii mõnedki neist jäid politseile vahele ja veetsid jaanipühad arestikambris.
Sõidukite konfiskeerimine joobes juhtidelt pole uus karistusmeetod, siiski on seda tänaseni küllaltki harva rakendatud. Enamasti kasutatakse sellist karistusmeetodit korduva rikkumise puhul, kui on näha, et inimene ei taha oma vigadest õppida.
Kui üle-eelmisel aastal konfiskeeriti Eestis joobes juhtidelt vaid viis sõidukit, siis eelmisel aastal oli see number juba nelikümmend. Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov nentis, et kuigi pidevalt räägitakse meedia vahendusel ja politseinikud teavitavad juhte sellest, et purjus peaga ei tohi autorooli istuda ning meie riigis kehtib selles osas nulltolerants, on roolist tabatud joobes juhtide arv aastaga suurenenud.
Sõidukeid konfiskeeriti eelmisel aastal Jõgevamaal kahel juhul. Konfiskeerimise puhul teeb politsei prokuratuuri suulise ettepaneku, prokuratuur teeb kohtule taotluse ja sõiduk konfiskeeritakse kohtuotsuse alusel. Edasi pannakse sõiduk sundmüüki ning sellest saadud raha läheb riigi tuludesse. Loomulikult ei takista see karistatud isikut endale uut sõidukit ostmast, kuid enamasti on see kulukas ettevõtmine ning vähemalt mõneks ajaks on karistatud juht jalamees või peab leidma liiklemiseks muu viisi.
Jõgeva politseijaoskonna kriminaaltalitluse juht Tauno Pärli tõdeski, et kui mõni inimene tõesti ei suuda alkoholita elada, siis on tal odavam palgata endale autojuht, kes teda ringi sõidutab, mitte seada end ja teisi liiklejaid purjus peaga autorooli istudes ohtu.
Tööpäeva lõpuks tasub kütusepaagid kuivale jätta
Loomulikult saab ohutuma ühiskonna eest seista igaüks. Alates sellest, et peole minnes otsitakse endale kaine autojuht, takistatakse sõpra purjuspäi rooli istumast. Aga kui joobes sõber on tõesti autoga sõitma läinud, tuleb sellest teavitada politseid.
Mis puutub vargustesse, siis samamoodi peab iga inimene ise oma vara puutumatuse eest hea seisma. Jõgevamaal on üsna populaarsed ja sagedased kütusevargused. Enamasti varastatakse seda suurtest veokitest ja metsatöömasinatest. “Soovitame ettevõtjatel arvestada välja kütusekogus, mis tööpäevaks kulub, et õhtul pärast tööpäeva lõppu oleksid paagid tühjad,” pakkus Tauno Pärli välja ühe lahenduse.
Veel lisasid tema ja Ivar Dubolazov, et vanaraua võiksid omanikud ise kokkuostu viia või siis selle võõraste pilkude alt ära tõsta. Kurjategijate tabamisel aitab ka tähelepanelikkus. “Tasuks tähele panna ja meelde jätta võõraid autosid, mis teie kodukandis ringi liiguvad, auto kirjelduse ja numbri võiks lausa üles kirjutada. Alati ei pea igast kahtlasest autost politseile kohe teada andma, kuid selline jälgimine tuleb kasuks varaste tabamisel,” rääkisid nad.
Möödunud aastal suutsid Jõgeva politseinikud koostöös Ida Prefektuuri politseinikega tabada kaks vargajõuku, kes tegutsesid Jõgeva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas. “Üks kamp oli pärit Rakverest ning teine punt käis süstemaatiliselt vargil Mustvee piirkonnas,” avaldas Pärli.
Ka kiiruseületajad võivad kohtu ette sattuda
Aasta-aastalt on Jõgeva maakonnas vähenenud liiklusõnnetustes hukkunute arv. Möödunud aastal oli see viis, mis on tunamullusest ühe võrra vähem ning on selle sajandi lõikes paremuselt kolmas tulemus. Kuigi arvud on vähenenud, ei saa ka selle tulemusega rahul olla. “Muidugi võib välja tuua, et 1990. aastal oli liikluses hukkunute arv maakonnas lausa kakskümmend kuus, kuid siiski ei saa neid kahte perioodi omavahel võrrelda, olenemata sellest, et praegusel ajal liigub autosid meie teedel kordades rohkem,” rääkis Dubolazov.
Käesoleva aasta kohta ütles Jõgeva politseijaoskonna juht, et prioriteetideks on endiselt joobes juhtide tabamine, alaealistega seotud probleemid, liikluses turvavööde õige kasutamise kontrollimine ja kiiruseületajate kinnipidamine. Kui juht ületab kiirust enam kui
Jõgevamaa politseitöö statistika 2012
2012 2011 Muutus
Kriminaalkuriteod 708 868 -18%
Kriminaalkuriteod liikluses 142 110 +29%
Liiklusseaduse rikkumised 4013 4098 -2%
Liiklusõnnetusi 70
Inimkannatanuid liiklusõnnetustes 40
Joobes juhi põhjustatud õnnetused 8
Liikluses hukkunuid 5 6 -17%
Väärteod 5491 5590 -2%
Tabatud joobes juhid 189 123 +35%
Varavastased kuriteod 314 404 -22%
Alkoholiseaduse rikkumine 521 526 -1%
Tubakaseaduse rikkumine 404 258 +57%
Omavoliline sissetung 62 104 -41%
Narkokuriteod 3 4 -25%
Alaealiste sooritatud kuriteod 61 82 -26%
i
EILI ARULA
