Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?evi sõnul sõlmusidki Jõgeva ja Jonava linna suhted mõnevõrra ebaharilikul viisil: kui tavaliselt tuleb algatus avaliku sektori ehk omavalitsuste poolt ja ettevõtjad jõuavad omavahelise läbikäimiseni hiljem, siis antud juhul algas kõik just ettevõtlussuhetest.
?Kuna Jõgevale on plaanis rajada kogu Eestit varustav Agrochema toodete vaheladu, kutsuti mind, linnainseneri ja keskkonnaspetsialisti septembrikuus Leetu üht sarnast vaheladu vaatama: selleks, et veenda meid, et tegemist pole linnakeskkonda ei visuaalselt ega muul viisil saastava ettevõtmisega,? ütles Viktor Svjatõ?ev. ?Peale tüüpprojekti järgi rajatud vahelaoga tutvumise näidati meile aga ka Agrochema Jonavas asuvat põhiettevõtet ning ühe päeva olime sealse linnavalitsuse külalisteks.”
Septembrikuise visiidi käigus selguski, et Leedus on kommunaalmajandus arenenud pisut teist teed kui Eestis: seal on nimelt asulate elanikke sooja ja veega varustavad ettevõtted ning kortermaju haldavad ettevõtted valdavalt munitsipaal-, mitte eraomanduses nagu meil. Sellest lähtuvalt leiti, et oleks päris huvitav selles valdkonnas kogemusi vahetada ning selgeks teha kummagi variandi head ja vead.
Pool ja poolteist
Jonava linnapea Bronislovas Liutkuse sõnul näitasid Jõgeva ja Jonava linnavalitsuse spetsialistide ühised arvutused, et vähemasti praegu on Jonavas vee- ja kanalisatsiooniteenus odavam kui Jõgeval: jonavlane peab kuupmeetri vee kasutamise ja kanaliseerimise eest välja käima ligikaudu ühe euro, jõgevlane aga umbes poolteist eurot.
Nagu meiegi, on ka leedulased saanud veemajandusprobleemide lahendamiseks tuge Euroopa Liidult. Jonava linna puhastusseadmete renoveerimiseks eraldati näiteks 6 miljonit eurot ning renoveerimisega saadi ühele poole möödunud aastal.
Euroraha on saadud ka kaugküttetorustiku uuendamiseks.
?Eurotoetusega vahetasime välja pooleteise kilomeetri jagu kõige jämedamaid torusid,? ütles Bronislovas Liutkus.
Linna suurt keskkatlamaja köetakse maagaasiga, ent juhuks, kui Venemaa gaasikraanid mingil põhjusel kinni peaks keerama (Liutkuse kuueaastase linnapeaks oleku ajal on üks selline gaasivaba nädal olnud) või mingi muu avarii peaks juhtuma, hoitakse tagavaraks umbes kuu aja vajadusi rahuldavat masuudikogust. Ka väiksem reservkatlamaja hoitakse kütmisvalmis.
?Varem tõstatati tihti küsimus, kas reservkatlamaja korrashoidu on ikka vaja investeerida, aga pärast seda, kui kaks aastat tagasi lõhkes lähedal asuvas Tel?iai linnas kahekümnekraadise külmaga olulisim magistraaltoru ja terve linn sisuliselt külmus, ei ole keegi selle vajalikkuses kahelnud,? ütles Liutkus.
Lihtsam sõimata
Nagu Jõgevalgi, on ka Jonavas korteriühistuid vähem, kui linnavalitsusele meeldiks.
?Elektri- või veeavarii puhul meeldib inimestele ju palju rohkem telefonitoru tõsta ja kedagi sõimata kui ise tegutseda, et asjad korda saaksid,? ütles Jonava linnapea muiates. ?Seepärast lastaksegi oma maja pigem elamuhooldusettevõttel hallata, kui et moodustatakse korteriühistu.?
Nagu meilgi, on ka Leedus päevakorral nõukogude ajal ehitatud korterelamute renoveerimine. Eelkõige on vaja neid soojapidavamaks muuta: muidu kasvavad küttearved üle pea.
?Riik toetab korrusmajade soojustamist 50 protsendi ulatuses ning linnavalitsus lisab omalt poolt veel 30 protsenti,? ütles Liutkus. ?Ülejäänu peavad korteriomanikud kinni maksma kas laenu võttes või muul viisil. Riigi ja linna tugevale toetusele vaatamata kulgeb protsess aeglaselt, sest terve maja korteriomanike ühisotsust renoveerimise käivitamiseks on üpris keeruline saavutada, aga ilma selleta ei saa midagi ette võtta.?
Jõgeval külastaski Jonava delegatsioon, millesse peale linnapea kuulusid linna vee-ettevõtte direktor Vytautas Kudokas, soojusettevõtte direktor Alfredas Sadzevi?ius ning elamuhooldusfirma peainsener Virgilijus Vitkauskas, ASi Jõgeva Elamu, OÜd Jõgeva Vesi ja ASi Eraküte Jõgeva osakonda, samuti Jõgeva sotsiaalmaja ja Agrochema Eesti OÜ Jõgeva osakonda.
Lahku mindi teadmisega, et suhteid tasub edasi arendada ning laiendada ka koolide ja kultuurikollektiivide tasandile.
?Meil puudusidki senini suhted Läti-Leedu suunal ning ka Jonavas tunti puudust suhtlemisest teiste Balti riikidega,? ütles Viktor Svjatõ?ev.
Jonava linnas elab 34 00 inimest. Omavalitsuse haldusalasse kuulub aga ka mõningaid linnalähedasi külasid, mis annavad piirkonna elanike koguarvuks 51 000 inimest. Linna suurim ettevõte ongi Agrochema, mille eelkäijaks oli 1960. aastatel rajatud tootmiskoondis Azotas. Peale selle tegutseb linnas mitu mööblitööstust ning ehitus- ja tekstiiliettevõtteid.
RIINA MÄGI
