Aastate eest jahilaskmises Eesti paremikku kuulunud Jõgeva mees Johannes Surva tabab kiiduväärse täpsusega märke ka 79-aastasena. Augusti algul toimunud Eesti karikavõistlustel inglise sportingus tabas ta 85 märki 140-st ning pälvis superveteranide vanuseklassis esikoha.
Elva jahilasketiirus peetud Eesti karikavõistlustel tegi kaasa 49 erinevas vanuses jahilaskjat, neist superveteranide arvestuses osalejaid oli neli. Inglise sportingus, mis ühendab endas nii kaar- kui ka kaevikrada, lastakse iga laskekoha peal ainult dublette ehk kahte erineva lennuga märki. Kokku on võistlustel neliteist laskekohta ja igast laskekohast lastakse viis paari ehk kümme märki.
60 märgist tabas kõigepealt 48
Jõgeva täiskasvanute keskkoolis majandusjuhatajana töötav Surva alustas võistlust hästi – esimesest kuuekümnest märgist tabas ta nelikümmend kaheksa, sealhulgas tulid neljandas seerias alla üheksa ning viiendas ja kuuendas kõik kümme märki. Seejärel tuli aga väike mõõn – seitsmendas seerias purunes kolm ning kümnendas vaid üks märk.
Alguses saadud edumaa oli siiski piisav ning esikoht superveteranide klassis tuli viiepunktilise edumaaga Silma Laskeklubi esindava Voldemar Tõutsi ees. Kolmanda koha sai 67 tabamusega Ain Tukk ning neljandaks jäi 54 silmaga Erik Gabriel. Superveteranidest oli Surva ka ainus, kes mõnes seerias kõik märgid purustada suutis.
Võistluste üldarvestuses sai Johannes Surva 38. koha, selja taha jäid seejuures lisaks oma vanuseklassi laskuritele ka mitmed juunioride ja seenioride hulgas ning tavaarvestuses osalenud jahilaskjad.
Alustas küllaltki hilja
1968. aastal Toilas toimunud Eesti Jahimeeste Seltsi kokkutuleku ajal peetud kaarrajavõistlustel 91 tabamusega sajast esikoha saanud ning esmakordselt meistrikandidaadi normi täitnud Johannes Surva tegeles jahilaskmisega kuni üheksakümnendate aastate alguseni. Lisaks individuaalsetele esikohtadele, võitis ta koos Rita ja Piret Kurega korduvalt võistkondlikke esikohti Eesti Jahimeeste Seltsi karikavõistlustel ning spordiühingu Jõud meistrivõistlustel. Armastatud spordialaga taasalustas Johannes Surva mõne aasta eest.
“Alustasin jahilaskmisega küllalt hilja, olin juba kolmekümneaastane, kui selle alaga tegelema hakkasin,” meenutas Johannes Surva. “See on niisugune spordiala, kus vanus väga ei piira. Alustasin kaarrajal, kus täitsin meistersportlase normi, seejärel hakkasin kaevikrada laskma ning ka seal sain meistersportlaseks. Üheksakümnendate aastate paiku tuli aga vahe sisse ning kuskil viis aastat tagasi hakkasin uuesti proovima. Vaatasin, et aega oli, ning tähtis oli ka see, et võistlustel anti kaasategemisvõimalus ka veteranidele ja superveteranidele, varem selliseid vanuseklasse kavas ei olnud. Siis võistlesid ainult seeniorid, naised ja juuniorid.”
Kõikidel võistlustel ei osale
Surva sõnul toimub iga kuu mõni jahilaskmisvõistlus, kuid kõigil ta ei osale. “Palju võistlusi on Tallinnas, aga sinna on palju maad sõita ja üksi ei hakka sõitma. Oleks teisi mehi veel, saaks koos minna.”
Võistlustel osaleb pidevalt 60-80 meest, lastakse põhiliselt sportingut. “Seal on sees nii kaar- kui ka kaevikraja harjutuselemendid, lisaks on ühte-teist juurde pandud. Märgid lendavad igatpidi, kõrgused, kaugused ja nurgad on kõik erinevad ning kunagi ei tea ette, kust märk tuleb. On kiiret lendu ja on aeglast lendu, mõnikord on aega sihtida, mõnikord mitte.”
Treeninguvõimalused on Surval enda sõnul viletsavõitu, treeningukaaslaste puudust tal õnneks siiski ei ole. “Tuleb kaugel treenimas käia,” selgitas ta.
“Varem oli meil oma laskerada, nüüd enam ei ole. Põhiliselt harjutame koos Margus ja Meelis Hordoga Põltsamaa Jahiseltsi lasketiirus Lustiveres, seal on Margus Ulbil korralik lasketiir, kus saab ka haavlilaskmist teha. Lisaks saab harjutada ka Tartus ja Elvas, kuid põhiliselt harjutame siiski võistlustel,” muigas veteranlaskur.
Kallis lõbu
Jahilaskmine on Johannes Surva sõnul kallis lõbu ja seetõttu tegelevad sellega põhiliselt ettevõtjad. “Kui sponsoreid ei ole, on selle alaga raske tegeleda. Üks padrun maksab 20-24 senti, üks märk kuus senti. Spetsiaalne Super Sporting laskerelv maksis 2400 eurot, Eestis saab neid tellida ja mõne päeva pärast tuuakse ära. Osad relvad maksavad koguni kuni kümme tuhat eurot, neid aga muud moodi ei saagi, kui lähed tehasesse ja seal tehakse mõõtude järgi, elektrooniliselt mõõdetakse kõik ära. Tavalised relvad on nii tehtud, et pärast sätid enda järgi ära, mul on ka kaba natuke oma käe järgi sätitud. Nüüd saavadki tippu tõusta ainult sellised noored, kellel isa tegeleb sama alaga – siis on sul relv, treener, psühholoog ja autojuht olemas. Noored käivadki võistlustel koos isadega ja nii uued tipud nagu Thomas Soosaar tulevadki.”
Kauaaegse jahilaskurina on Johannes Surva ka aktiivne jahimees. “Olen Jõgeva Jahimeeste Ühingu Kurista grupi liige,” ütles Johannes Surva. “Jahiõnne üle nuriseda küll ei saa, olen saanud põtra lasta, teisi suurulukeid ei ole küll trehvanud.”
MATI ALEV
