MTÜ Pommiauk eestvedamisel tegutseva Jõgewa muuseumi kogudest võib leida märkimisväärse hulga militaarajalugu käsitlevat materjali. Nüüdseks on muuseum ühinenud MTÜga Eesti Sõjaajaloo Pärand. Ka muuseumi arendamismõtted liiguvad eelkõige militaarsuunas.
MTÜ Eesti Sõjaajaloo Pärand (ESAP) on sõjaajaloo uurimise, jäädvustamise ja eksponeerimisega tegelevate muuseumide ja kogude ühendus, millel on umbes tosin liiget. Ühenduse eesmärgiks on militaarpärandi tutvustamine ja populariseerimine.
“MTÜ Eesti Sõjaajaloo Pärand tegi meile ettepaneku oma ridadesse astuda,” ütles MTÜ Pommiauk liige Eduard Onopa. “Leidsime, et meie eesmärgid ühtivad ESAPi omadega ja et üheskoos tegutsemisest võib rohkem kasu tõusta kui üksi pusimisest.”
ESAPi kuuludes saab Jõgewa muuseum võimaluse tuua siinsele publikule näha Eesti Sõjamuuseumi kogudesse ja kaitseministeeriumi valdusse kuuluvaid eksponaate.
“Nemad on valmis eksponaate meile deponeerima ja meie oleme valmis neid vastu võtma. Ning ka publik on sellistest asjadest huvitatud. Eriti tahetakse näha suuremaid relvi ja masinaid, nagu kahurid ja tankid,” ütles Eduard Onopa ja lisas, et suurema katusorganisatsiooni kaudu on muuseumil ka muudes küsimustes kaitseministeeriumi ja teiste riigiasutustega parem läbi rääkida. Kaitseministeeriumil on näiteks olemas programm, millest sõja-ajalooga tegelevad väikemuuseumid toetust saavad taotleda. Jõgewa muuseumilgi oleks sellist toetust vaja, kasvõi selleks, et luua oma ruumides paljude eksponaatide säilimiseks vajalik ühtlane temperatuur.
Õppereis Lätti
Jõgewa muuseumi inimestele on jõudnud ENAPi kuulumisest juba praeguseks kasu tõusta. Detsembris oli Eduard Onopal ja Sergei Jerjominil võimalus kaasa teha ENAPi korraldatud kolmepäevane õppereis Lätti. Sõjaajaloo huvilistel oli seal vaadata väga palju. Reisil külastati Lestene kalmistut, kuhu on maetud tuhatkond Läti leegionis võidelnud sõdurit. Leegionäride matmispaika rajati suurejooneline ja kaunilt kujundatud memoriaal selle aastatuhande alguses. Kolmandiku selleks vajalikust summast annetas Läände pääsenud leegionäride moodustatud organisatsioon Daugavas Vanagi (Daugava Kullid, ettevõtmist toetas ka Läti riik. Lestene vennaskalmistul tähistatakse nüüd iga aasta 8. mail teise maailmasõja ohvrite mälestuspäeva.
Teine sõjameeste puhkepaik, mida külastati, oli Väike-Salatsi ehk Mazsalaca kalmistu. Sinna on maetud arvukalt Vabadussõja ajal Läti pinnal langenud eesti sõdureid. 2013. aasta suvel püstitati kalmistule neile pühendatud mälestusmärk, mille avasid Eesti Vabariigi kaitseminister Urmas Reinsalu ja Läti Vabariigi kaitseminister Artis Pabriks.
Vaadati üle ka mõned eraalgatusel põhinevad sõjateemalised muuseumid, nagu Zante ja Aglona sõjamuuseum ning More lahingu muuseum. Zante asub Kuramaal, kus teise maailmasõja lahingud kestsid 1945. aasta maini. Muuseumi on kogutud siiski materjali kogu Läti sõjaajaloo kohta, samuti võib seal näha muljetavaldavat kogust relvi, paari tanki ja muud tehnikat. Huvitavate kogudega paistsid silma ka Aglona ja More muuseum. More lähedal peeti teise maailmasõja ajal maha Baltikumi suurim tankilahing.
Ligantnesse sõideti selleks, et uudistada Läti suurimat tuumavarjendit, mis asub meetrise pinnase- ja viiemeetrise raudbetoonikihi all. Põnevaks teeb asja see, et suurem osa varjendi funktsioneerimiseks vajalikust tehnikast on tänini alles.
Ruumipuudus kummitab
Mõistagi käisid meie sõjaajaloo huvilised ära ka Läti sõjamuuseumis. See tegutseb Riia Püssirohutornis ja on erinevalt eelpool nimetatud muuseumidest riigi hallata. Lisaks ekspositsiooniga tutvumisele oli Eestist saabunud sõjaajaloo huvilistel võimalus heita pilk ka muuseumi relvahoidlasse, kus on sadu näiteid Lätis kasutusel olnud relvadest. Ainuüksi metsavendade kärbikuid on seal kolmesaja ringis.
“Nägime, et nagu meil, hoiab ka Lätis enamikku sõjateemalisi muuseume käigus entusiastide energia,” ütles Eduard Onopa. “Saime reisilt palju huvitavaid mõtteid ning ideid, kuidas ja kuhu edasi liikuda.”
Jõgewa muuseumi kogud on jõudsalt täienenud ning tasapisi hakkab asutust kummitama ruumipuudus. Seepärast tuleb muuseumi arenguplaane pidades karmimaid valikuid tegema hakata.
“Üritame edaspidi oma ekspositsiooni keskendada eelkõige militaarteemale,” ütles Eduard Onopa. “Muu hulgas tahaksime, et meie väljapanekus kajastuksid kõik praegusi Jõgevamaa alasid puudutavad 20. sajandi relvakonfliktid. Esimese maailmasõja sündmused siiakanti ei ulatunud, küll aga Vabadussõja ja teise maailmasõja omad.
Meil on olemas juba mitmeid siinsetest lahingupaikadest leitud esemeid. Aga kui kellelgi neile lisa pakkuda on, siis oleme väga huvitatud. Samuti oleme huvitatud Jõgevamaa piirides aset leidnud relvakonflikte käsitlevatest mälestustest. Oleme valmis kohale tulema, need ära kuulama ja kirja panema. Neil, kellel midagi pakkuda on, palume endast teada anda telefonil 510 4191 või 505 5334 või e-posti aadressil mtupommiauk@gmail.com .”
Eduard Onopa sõnul jõuab palju ajaloolist väärtust omavaid esemeid kahjuks muuseumi asemel prügimäele, sest nende omanikud lahkuvad siit ilmast ning noored, kes nende majapidamised ära ostavad, ei pruugi seal leiduva väärtust ära tunda.
“Enne vanade asjade prügimäele vedamist võiks kutsuda kohale mõne asjatundja, kes nende väärtust hinnata oskab,” ütles Eduard Onopa.
Tema sõnul ei saa Jõgewa muuseum ka talvel külastajate puudumise üle kurta. Tõsi, enamik gruppe sõidab kohale kaugemalt, oma linna rahvas leiab tee sinna harva.
MTÜ Eesti Sõjaajaloo Pärand (ESAP)
*ESAP on Eesti sõjaajaloo uurimise, jäädvustamise ja eksponeerimisega tegelevate muuseumide ja kogude ühendus.
*MTÜ eesmärgiks on militaarpärandi tutvustamine ja populariseerimine.
*Ühendusse kuuluvad Eesti Sõjamuuseum, Kaitseliidu muuseum, Eesti Vabadusvõitluse Muuseum, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseum, Vaivara Sinimägede muuseum, Eesti Lennundusmuuseum, Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon, Viljandi muuseum, Saaremaa sõjavara muuseum, Sõrve militaarmuuseum, Hiiumaa militaarmuuseum ja möödunud aasta lõpust ka Jõgewa muuseum.
RIINA MÄGI
