Ajaloolises ?emaitia piirkonnas paiknevas Tel?iais on galerii Kala omanikel Pille ja Gennadi Lapinil nii kunstnikest kui ka mittekunstnikest sõpru. Neid paar aastat tagasi külastades avastasid nad, et Tel?iaisse on tekkinud korralik linnagalerii. Vestlusest sealse galeristi Genovaite Lukauskytega sündis idee viia Tel?iaisse eesti akvarelli tutvustav näitus, mis hiljem rändaks veel mõnda aega mööda teisi Leedu linnu. Nüüd on siis idee teoks saanud.
Leetu viidud veerandsaja akvarelli autoriteks on jõgevlased Eike Salu, Elita Järvela ja Gennadi Lapin ning tallinlased Ülle Meister ja Rein Mägar. Kõigi nende tööd on pidevalt esindatud ka galerii Kala ekspositsioonis. Eike Salu loomingust on näitusekomplektis seeria lillemaale, Elita Järvela loomingust kaks sürrealistlikku pilti ja naiseteemale pühendatud kolmepildiline sari. Gennadi Lapini loomingust näevad leedulased autori Karjala juurtele pühendatud sarja “Kadunud rahvaste lood?, Rein Mägar näitab kive kujutavat sarja ning Ülle Meister etnograafilisi ja loodusmotiive sünteesivat sarja.
Meedia huviorbiidis
Näitust sõitsid Tel?iaisse üles panema Eike Salu, Elita Järvela ja Gennadi Lapin ning kunstihuviline ettevõtja Margit Karu. Kohale jõuti 28. augusti hilisõhtul.
“Kuna olime veidi enne Tel?iaid asfaldisse freesitud järskude servadega auku sisse sõitnud, ei julenud me esimesel õhtul pildipakke lahti tehagi: kartsime, et seal on ainult klaasipuru,? ütles Eike Salu. “Järgmisel hommikul selgus siiski, et kõik klaasid olid terved: kas olid pildid hästi pakitud või hoidis meid jumal.?
Too järgmine päev kuluski näituse ülespanekule. Eestlased said enda käsutusse ühe linnagalerii kolmest saalist: kahes ülejäänus oli juba väljas esinduslik leedu akvarellistide väljapanek. Lõuna ajal tehti piltide ülesriputamisse väike paus, sest Tel?iai kunstihuviline linnapea Vytautas Urbanavi?ius kutsus eesti akvarellistid pidulikule lõunasöögile, mille järel neil tuli ennast ja oma loomingut esitleda kohalike väljaannete ? neid on seal suisa kolm ? ajakirjanikele.
31. august, näituse avamispäev algas jõgevlastele samuti meediasuhtlusega ehk intervjuude andmisega kohalikus raadiostuudios. Seal tuli meie kunstnikel noorukesele reporterile, kel endalgi vene keelega raskusi, sellessamas keeles ära seletada, mille poolest akvarell erineb õlimaalist ning mis “tõugu” inimesed akvarelliga tegelevad ja akvarelli ostavad. Intervjuusid anti ka kohalikule telejaamale.
Ülessoojendatud suhted
Näituse avamine oli väga rahvarohke, sest peale kohalike kunstnike ? aga neid on tänu Tel?iais tegutsevale Vilniuse Kunstiakadeemia osakonnale palju ? polnud kohaletulekut paljuks pidanud Vilniuse, Kaunase, Klaipeda ja teiste paikade akvarellistid, kelle tööd sama galerii teistes saalides väljas olid. Sõna võtsid ?iauliai ülikooli akvarelliprofessor Antanas Visockis, Klaipedas elav leedu akvarelli grand old lady Renate Lu?is ja linnapea. Pidulikkust lisas sündmusele kammerorkestri esitatud elav muusika.
“Leedu akvarellistidega oli Tel?iais ses mõttes väga tore suhelda, et mõlema poole loomingu näidised olid kohe sealsamas seinal olemas,” ütles Eike Salu. “Leedulaste väljapanekus oli suur osakaal akvarellistide rühmituse AQUA 12 loomingul. Ka selle liikmed olid vist täies koosseisus kohal.”
Nii et tel?iailaste poolt oli kõik väga kenasti korraldatud. Näituse ülespaneku ja avamise vahele jäänud päeval oleks jõgevlased viidud veel Kaunasesse rahvusvahelise akvarellinäituse avamiselegi, ent kuna too üritus poole aasta võrra edasi lükkus, tegid jõgevlased hoopis väljasõidu Klaipedasse, et sealse muuseumi ja galeriidega tutvuda.
Lapini sõnul näeb eesti akvarelliväljapanekut peale Tel?iai veel Plunge, Ma?eikiai ja Klaipeda, aga võib-olla ka Kaunase kunstipublik. Tagasi Eestisse tuuakse taiesed aprilli lõpus. Kaugemas tulevikus on loota leedu akvarellistide “vastudessanti” Eestisse.
RIINA MÄGI
