|
|
</span>
Suurim Eesti motokokkutulek Jõgevatreff tähistab tänavu aukartustäratavat juubelit, nimelt on treff sama vana kui taasiseseisvunud Eesti Vabariik ehk 20 aastane ning umbkaudu paar tuhat kokkutuleku külastajat on tunnistajateks, et sellest paremat motoüritust pole siinmail ega ka lähiümbruses. |
Jõgevatrefi algataja ja vaimne isa Igor Ellisson selgitas, et 20 aastat tagasi uskus trefi kestmajäämisesse vaid kaks inimest – üks oli ta ise ning teine Eesti Motomatkajate klubi asutaja Urmas Kauniste. Järjekindlus on edasiviiv jõud ning Jõgevatreff toimib tänaseni täies hiilguses ja külastajate sõnutsi muutub see aasta-aastalt järjest paremaks.
Veel toonitas Ellisson, et see sündmus on elus püsinud tänu heale meeskonnatööle. Korraldustoimkond tegeleb ürituse organiseerimisega aastaringi. “Korraldamine nõuab muidugi suuri väljaminekuid. Oleme külastanud motomesse Helsingis, Tartus ja Tallinnas,” selgitas trefi eestvedamise tagamaid Ellisson.
Jõgeva linnapea esimest korda iseseisvalt trefil
Järjekindlad on ka Jõgevatrefi külastajad. Sel üritusel on mingi kummaline fenomen, mis meelitab igal aastal Kuremaa mõisa parki pea paar tuhat ratturit, mõnel aastal (ning eelduste kohaselt ka tänavu) küünib see arv isegi üle kahe tuhande. Tapio Lahti on treffi külastanud igal aastal. Tapio on sündinud ja kasvanud Soomes, kuid Eestisse tuli ta asjaolude kokkulangemise tõttu samal ajal, kui toimus esimene Jõgevatreff. “Augustis oli esimene treff ning sügisel kolisin juba Eestisse,” meenutas Tapio ning lisas, et üheks siia kolimise põhjuseks oli ka kindlasti siinsed inimesed ja käimasolev motosündmus.
1986. aasta Moto Guzziga ringi vurav Tapio rääkis, et mootorrattaga sõitmine on talle väga hingelähedane ning justkui südameasjaks saanud. “Ma ei armasta niisama mootorrattaid, vaid ma armastan nendega ringisõitmist,” selgitas Tapio oma Moto Guzzit kiites. See Itaalia päritolu masin on mehel oma elu jooksul alles neljas. “Ma pole selline, kes igal hooajal masinat vahetab, võtan endale ratta, mis teenib mind kaua,“ selgitas mees. Veel lubas 61-aastane Tapio trefil käia seni, kuni jõuab ratta selga ronida ja sellega Kuremaale sõita.
Oma lubadust pidas ka Jõgeva linnapea Kalmer Lain, kes möödunud aasta sügisel sai kätte mootorrattajuhi load ning lubas sel aastal trefile tulla juba iseseisvalt ratast juhtides. Siiski pole linnapea jõudnud omale veel isiklikku ratast osta. Tefil osaleb Lain sama rattaga, millega sooritas ta sõidutunnid ja liikluseksami. “Pole praegu olnud aega endale ratast osta, aga kui peaksin valima, siis võtaksin sama, mis mul oli õppesõidumasinaks,” lisas Lain, kes sellel trefil sõidab Suzuki GSR-iga.
Jõgevatreff pole pelgalt karmide motomeeste sündmus, seal käiakse ka terve perega. Ain, Annika ja nende kolmeaastane tütar Anni Anette on pereisa trike-tüüpi tsikliga käinud Jõgevatrefil juba kolm aastat. Kusjuures Ain ja Annika tutvusid kuus aastat tagasi Jõgevatrefil ning koos on nad olnud siiamaani. 2008. aastal oli tütar Anni Anette ka kõige noorem trefikülastaja, toona oli tüdruk neljakuune. “Jõgevatreff on selline sündmus, kuhu peab tulema. Siin näeb alati häid vanu ja leiab ka uusi tuttavaid.”
Trike-tüüpi ehk kolmerattalise mootorrattaga sõidab perekond juba mugavuse pärast. “Kõik muud masinad on juba ära proovitud, trike-tüüpi mootorrattaga saab kogu pere korraga kaasa võtta,” selgitas Ain oma masinavalikut. “Hea on, et Eesti motosündmustel ei tehta vahet, mis tüüpi masinaga sa sõidad, välismaal on motokokkutulekud juba masinatüüpidel põhinevad,” lisas Ain. Ka Igor Ellisson on öelnud, et trefile võib tulla ükskõik missuguse masinaga, peaasi, et see töötab mootoriga.
Pim van der Lans Hollandist on trefil juba kaheteistkümnendat korda. Vanematele trefikülastajatele on mees teada tema särgi järgi, kus kirjas “I survived last Jõgevatreff” (ma elasin eelmise trefi üle- ingl. k). Pim lubas, et kavatseb veel paljusid treffe oma elus “üle elada”. Kusjuures mees sõidab igal aastal oma seltskonnaga Hollandist Eestisse vaid selleks, et osaleda Jõgevatrefil.
Selleks, et teekond mööduks vähe valutumalt ja mugavamalt, võeti rattad kaasa mikrobussiga. Siiski liitus nende seltskonnaga ka üks tütarlaps, kes kogemuse saamiseks sõitis terve tee mootorrattaga. “Saksamaal oli tal üsna raske, sest kuus tundi tuli sõita lausvihmas,” rääkis Pim. Kuid eesmärk pühendab abinõu ning seltskond jõudis elusalt ja tervelt Kuremaale. “Me tuleme Jõgevatrefile igal aastal puhkust veetma. Puhkus ilma trefita pole mingi õige puhkus,” lisas mees.
EILI KOITLA
