Enne Jõgevamaale jõudmist on ümarlaua arutelusid uueneva riikliku õppekava teemal jõutud pidada juba kümnes maakonnas. Seega saadakse arutlustega Eestimaale ilmselt juba õige pea ring peale. Nagu Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse tegevjuht Agu Laius märkis, on sihtasutus võtnud enda kanda õppekava tööversiooni maakondades läbiarutamise, et saada tagasisidet kohapealsetelt kooliinimestelt ja teistelt huvigruppidelt, mis siis õppekava uue versiooni väljatöötamisel arvesse lähevad.
Kõik võimalused on lahti
Ümarlaua arutelusid juhtisid Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse programmijuht Mati Salundi ning Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Heiki Sildnik ja Jüri Ginter Tartu Ülikooli haridusteaduskonnast. Riikliku õppekava tööversiooni sõlmküsimusi aitasid valgustada Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse õppekava arenduse osakonna juhataja Sulev Valdmaa ja arendusosakonna peaspetsialist Einar Värä. Oma sõna sekka ütlema oli kutsutud Jõgevamaa koolijuhte, ainesektsioonide juhte ja õpetajaid.
Agu Laiuse sõnul on praegu tegu 2000. aasta riikliku õppekava renoveerimisega. Uue õppekava kui sellise järele pole vajadust ja selle väljatöötamiseks pole ka raha. Tegelikult on asjaosaliste kinnitusel kõik võimalused õppekava väljatöötamisel veel lahti ja praegu pole see veel kaugeltki niisuguses valmidusastmes, et millestki konkreetselt kõnelda. Enne, kui õppekava ükskord ametliku dokumendina vastu võetakse, tahetaksegi arvesse võtta kõikide eesti pedagoogide arvamust, mis ilmselt üle maa korraldatavate ümarlaudade kujul vormuma peakski. Senised arutelud on olnud ulatuslikud ja kaasahaaravad ning kohati andnud põhjust ka emotsioonide lõkkelelöömiseks. Ennekõike vajab uuenev õppekava aga siiski põhjalikke, konkreetseid ja argumenteeritud ettepanekuid. “Kui lõpuks kõik võimalused läbi analüüsida, peaksime saama sellise õppekava, mida eesti kool praegu ootab. Kindel on ka see, et Eesti peab tegema sammu edasi,” leidis Sulev Valdmaa Riiklikust Eksami ja Kvalifikatsioonikeskusest.
Töögruppides otsiti vastuseid
Et jõgevamaalaste ettepanekud saaksid võimalikult konkreetselt kirja ja arvesse võetud, selleks jaguneti töörühmadesse, kes siis päeva lõpuks oma tegevuse kokku võtsid. Niiviisi on toimitud ka kõikides teistes maakondades ning nagu senised kogemused kinnitavad, on selline tegevus ka kõige efektiivsem olnud. Rühmadesse jaguneti vastavalt sellele, missugused küsimused kellegi jaoks tundusid kõige olulisemad. Vastuseid otsiti eelkõige kümnele olulisele küsimusele nagu: kas eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, kahe- või kolmeastmeline põhikool, ainejaotused klassiti või kooliastmeti, õpilase õppekoormus, õppeaasta pikkus jne.
Veebruarikuus korraldas neli ümarlauda õppekava teemal ka Eesti Õpilasomavalitsuste Liit, mille käigus avaldasid oma arvamusi rohkem kui viiekümne eesti ja vene õppekeelega kooli esindajad. Selle olulisemad seisukohad jagati kirjapanduna välja ka seekordsel ümarlaual osalenutele.
VAIKE KÄOSAAR
