Teeolud on kogu Eestimaal viimasel ajal keerulised olnud. Jõgevamaal kipuvad sõidukijuhid süüdistama selles peale ilmataadi ka uut teehooldajat, ASi Teede REV-2. Et teede olukorra kohta oli omavalitsustest palju kaebusi laekunud, kutsus maavanem Viktor Svjatõšev maanteeameti ja teehooldaja esindajad ning omavalitsusjuhid kokku, et probleemid ühiselt läbi arutada.
Maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt andis omavalitsusjuhtidele kõigepealt ülevaate riigimaanteede kohta kehtivatest seisundinõuetest. Tee seisunditase määratakse vastavalt sellele, kui palju on sellel liiklejaid. Kui hooldevaldkonna juht omavalitsusjuhtidele kaardi ette pani, oli sealt kujukalt näha, et kõrgeimat ehk kolmandat ja keskmist ehk teist seisunditaset omavaid teid on meie maakonnas napilt, suurema osa kohta kehtivad esimese seisunditaseme nõuded, mis tähendab, et lumi ja lörts tuleb sealt eemaldada 24 tunni jooksul ning nõutav haardetegur tagada 12 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu. Tavaoludes piirdubki talihooldus selle taseme teedel lumetõrje tegemisega, libedusetõrjet tehakse vaid ohtlikes kohtades.
“Seadus lubabki meil suhteliselt libedaid teid ja see tekitab inimestes arusaamatust,” ütles Tiit Valt. “Võib muidugi tahta paremat, ent see tähendaks teehooldusele kuluvate summade hüppelist tõusu ning selleks riigil praegu jaksu pole.”
Valt selgitas, et ehkki tee seisundinõuete kohta käiv määrus pärineb juba 2002. aastast, tehti selles 2011. aastal siiski korrektiive. Esimese seisunditaseme teedelt lume koristamise tähtaega lühendati siis näiteks 36 tunnilt 24 tunnile. Teise ja kolmanda seisunditaseme teed tuleb aga lumest või lörtsist vabastada vastavalt 12 ja viie tunni jooksul.
Kui varem hooldas Jõgevamaa riigimaanteid AS Vooremaa Teed, siis möödunud aasta 1. oktoobrist läks see töö uue hankekonkursi võitnud ASile Teede REV-2. Kõnealuse firma teehooldetööde valdkonnajuhi Meelis Seppami sõnul on neil Jõgevamaal hooldada üle 1100 kilomeetri teid, millest 800 km kuulub esimese seisunditasemega teede hulka. Tehnikat on firmal Seppami kinnitusel mitte üksnes miinimumnõuete täitmise jagu, vaid enam. Ning seda hangitakse juurdegi. Tööde teostamiseks on moodustatud kolm teemeistripiirkonda – Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa.
Vähe kogemusi
Meelis Seppam tunnistas, et alles esimesi kuid uues maakonnas tegutsedes annab esialgu tunda kogemuste puudus. Maanteeameti lõuna regiooni hooldeosakonna peaspetsialist Urmas Ilves lisas, et Mustvee piirkonnas on lihtsam, sest seal tuli vana Vooremaa Teede meeskond peaaegu täies koosseisus uue hooldaja juurde üle, Jõgeva ja Põltsamaa piirkonnas palkas Teede REV-2 aga alltöövõtjad, kel varasem riigimaanteede hooldamise kogemus puudub, ja olukorra parandamiseks tuleks neid koolitada. Selle eest peab hea seisma Teede REV-2 ise.
Jõgeva vallavanem Enn Kurg sõnas, et tee seisundi lumesajujärgse taastamise tähtajad on siiski liiga pikad. Selle aja jooksul sõidetakse lumi kinni ja siis on hooldusega juba keeruline head kvaliteeti saavutada.
“Töid alustatakse tegelikult alati varem. Keegi ei oota, millal viimane tärmin täis tiksub,” kinnitas Tiit Valt. Urmas Ilvese sõnul jäädi kahel eriti sajusel detsembripäeval siiski tööde alustamisega veidi hiljaks, ent hooldaja tegi sellest oma järeldused.
Enn Kure mureks oli ka see, et Õuna-Vägeva teelõik (see on teise seisunditaseme tee) on sel talvel varasemast kehvemini hooldatud. Teede REV-2 Jõgeva piirkonna teemeister Hardi Kuimets tõdes, et selline arvamus võib olla kujunenud ka seetõttu, et kõnealust teelõiku hakati varem lükkama Vägeva-poolsest otsast, nüüd aga teiselt poolt. Seega jõutakse Vägevale hiljem ja mõnele selle kandi inimesele tundub, et seda teed ei lükatagi.
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul on eriti oluline see, et korras hoitaks teed, mida mööda liiguvad õpilasliinid, sest lapsed ei saa ju hommikul lumehange bussi ootama jääda. Eriti jabur on Tõnsoni sõnul aga see, kui valla teede hooldaja era- ja munitsipaalteed küll lahti lükkab, ent inimesed ikkagi liikuma ei pääse, sest riigimaanteele pole sahk veel jõudnud.
“Ei taha eelmist hooldajat kiita ega uut laita, aga eelmisel hooldajal oli marsruut nii seatud, et varahommikusel hooldusringil aeti teele üks sõidujälg sisse ning teisel, lõunasel ringil tehti ära n-ö peenem töö. Nii said inimesed võimalikult kiiresti kodunt liikuma. Ja elu on siinmail praegu selline, et inimesed peavad tööle jõudma mitte ainult naaberkülla, vaid sageli hoopis Tartusse.”
Teehooldaja lubas marsruudi sellise korrigeerimise peale mõelda.
Koostöö aitaks
Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mart Tooming pakkus omalt poolt välja mõtte, et riigiteede hooldaja ning omavalitsustes teehoolduse eest vastutavad inimesed tuleks omavahel kokku viia ja koostööd tegema panna. Eriolukorras saaksid vallateede hooldajad ju riigiteede lahtilükkamisele appi tulla, selle asemel, et ühelt vallateelt teisele liikudes riigiteel mõttetult lund kinni tallata. Seda muidugi vastava tasu eest. See aitaks vältida uute “Padaorgude” teket.
“Õige tähelepanek,” arvas teemeister Hardi Kuimets. “Seda teemat tasub edasi arendada.”
Maavanem Viktor Svjatõševi küsimusele, kellelt abi küsida, kui riigimaanteel sõiduk kraavi läheb, vastas Tiit Valt, et tee hooldajale ei saa panna kohustust appi minna. Kui tema masin õnnetuspaika tõttab, jääb kusagil mõni tee hooldamata ja siis võib omakorda seal õnnetus juhtuda.
“Kraavi läinud sõiduki väljatõmbamiseks oleks õigem puksiirfirmast tehnika kohale tellida. Ja kui selgub, et sõiduk läks kraavi sellepärast, et tee ei vastanud seisundinõuetele, saab esitada kahjunõude,” ütles Tiit Valt. Meelis Seppam lisas, et Teede REV-2 tehnika on võimaluse korral siiski hädalistele appi läinud.
Maavanem Viktor Svjatõšev juhtis maanteeameti ja teehooldaja tähelepanu sellele, et õiget talve pole tänavu veel olnudki, aga probleeme on juba omajagu. Tiit Valt selgitas, et tänavune talv on teehooldajale tegelikult raskemgi kui klassikaline talv stabiilsete miinuskraadide ja väikestes kogustes lisanduva lumega.
“Pidev pluss- ja miinuskraadide vaheldumine tekitab tööd kõvasti juurde,” sõnas Tiit Valt.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori kt Riina Kull tõdes, et omavalitsusjuhtide ning maanteeameti ja teehooldaja esindajate silmast silma kohtumisest oli kasu.
“Muidu “sisiseb” igaüks oma nurgas, aga info ei jõua sinna, kuhu vaja,” ütles Riina Kull. “Me ei tahagi kedagi süüdistada ega, veel vähem, sõimata, tahame ainult, et inimesed saaksid hommikul kella kaheksaks tööle ja kooli ning kella viieks õhtul koju,” ütles Riina Kull.
“Ka meie oleme teehooldajale sellise eesmärgi seadnud. Ja loodetavasti suudavad nad selle täita, sest õppimiseks mõeldud aeg hakkab otsa saama,” ütles Urmas Ilves. Tiit Valt lisas, et teedega seotud probleemide korral tasub alati helistada maanteeinfo numbrile 1510. Sinna laekuv info edastatakse kiiresti sinna, kuhu vaja.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori kt Riina Kull: Me ei tahagi kedagi süüdistada, tahame ainult, et inimesed saaksid hommikul kella kaheksaks tööle ja kooli ning kella viieks õhtul koju.
RIINA MÄGI
