Esimene Soomes peetud Soome-Eesti ühislaulupidu, mis kujutas endast järge 2000. aastal Tallinnas korraldatud Eesti-Soome laulupeole, kandis nime “Südamete laulusild”. Selles tegi kaasa enam kui viis tuhat soomlasest, eestlasest ja soomerootslasest lauljat ja pillimängijat, kellest enam kui pooled saabusid peole üle lahe Eestist.
Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost hiljem ning esimene laulupidu peeti 1884. aastal Jyväskyläs. Alates 1934. aastast korraldab laulupidusid Soome lauljate ja pillimängijate liit Sulasol ning pidu peetakse Soome eri paigus iga viie aasta järel. Seekordse ühispeo eel tegi Sulasol tihedat koostööd ka Eesti Kooriühingu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega. Laulud kõlasid peol ühises esituses mõnusalt ning peo eel anti kontserte ka piirkonna paljudes kohtades. Meie laulurahvale oli Soome laulupeol kaasategemine uus ja omapärane kogemus. Allpool pisut mõne osalise muljeid.
Kodukanti tutvustamas
Mustvee naiskoor äratas ringi liikudes oma ühesuguste T-särkidega, millel kirjas Mustvee ja koori nimi Meeliko, mõnegi põhjanaabri tähelepanu. Aeg-ajalt tuli siis seletada, mida need nimed tähendavad. “Saime niimoodi nii Jõgevamaad kui ka Mustveed päris palju tutvustada. Paljudele oli üpriski suureks üllatuseks, et oleme nii väikesest, vähem kui kahe tuhande elanikuga linnast ja meil on veel pealegi oma laulukoor,” rääkis Mustvee naiskoori Meeliko kauaaegne laulja Mare Kivimurd. “Kui ütlesime, et asume Peipsi järve ääres, sai pilt selgemaks. Üks vanaproua, kes oli käinud varem Jõgeval, küsis selgitust, kuidas Mustveesse sõita ja lubas järgmisel korral kindlasti tulla meie linnaga tutvuma.”
Soomlastega kõrvuti seistes nende laule laulda oli olnud tunduvalt toekam ja mõnusam kui neid laule kodus õppida. “Kui peole minnes sai muretsetud, et kas ikka laulud selged on ja kuidas need välja tulevad, siis sealsete lauljatega koos lauldes tundus küll, et pole vigagi, tuleb kohe päris hästi välja. Nemad arvasid sedasama eestikeelsete laulude kohta,” rääkis Mare. Üldmulje jäi tema sõnul aga huvitav. “Oleme oma Tallinna laulupidudega harjunud. Soomlastel pole niisugust suurejoonelisust. Ju oleme ikka lõuna poolt ja temperamentsemad ka. Aga suhtumine meisse oli soe ja peokorraldus igati tipp-topp. Väga mõnus oli ka see, et koolimajas, kus ööbisime, oli lausa igal sammul pesemisvõimalusi.”
Mare kinnitas, et läheks meeleldi sellisele peole ka järgmisel korral. “Kui vaid meie koorijuht Jelena Put?kova vastu peab ja meiega ikka tegelda jaksab.”
Tänavuse suve suurim eesmärk
“Laulude õppimist alustasime eelmisel sügisel ja see pidu oligi meie kooril tänavuse suve suurim eesmärk, mille nimel harjutada. Peipsi-äärset laulupidu ju ka sellel aastal pole ja täiskasvanute kooridel ka üldlaulupidu mitte. Laulud olid parajaks katsumuseks, aga hea meel on, et nendega hakkama saime ja oli põhjust ka kodust välja minna ning tutvuda soome muusikakultuuriga,” leidis Torma valla segakoori dirigent Mare Talve, kelle Sadala kooli koor laulab ka homsel noorte laulupeol Tallinnas.
Soome-Eesti laulupidu oli aga Mare arvates meie laulupidudega võrreldes üksjagu teistmoodi. “Oleme harjunud, et laulupidu on selline üldrahvalik, tänavaääred on rahvast täis peoliste rongkäiku saatmas ja kõigil eriliselt ülev meelolu. Nii seal küll ei olnud ja tundus, et laulupeost erilist numbrit just ei tehta. Kui meie laulupeol ei taha pärast viimase laulu laulmist rahvas veel kuidagi laiali minna ja kestab mingi ühine ning ülev tunne, siis sellel peol oli pärast viimast laulu vaikus majas, lauljad lahkusid lavalt, publik tõusis püsti ja kõndis minema. Aga pidu oli siiski tore ja hästi korraldatud. Ööbimispaikades sõbrunesime ka teiste Eestimaalt pärit kollektiividega. Mõnel meist oli ühtlasi võimalus esimest korda Soomes käia.”
Tabivere valla segakoori laulja Tiia Pärtelpoja arvates oli laulupeopäevil Soome justkui omamoodi Eestimaa, sest eesti keelt võis lausa igal sammul kuulda. “Muidugi oli see pidu meie pidudest erinev, mitte nii raamistikus nagu Tallinna peod, isegi kuidagi vabam ja õhurikkam. Soomlastega ja soomerootslastega koos laulda oli mõnus ja tunda selle suure peo nimetuse “Südamete laulusild” tõelist tähendust,” leidis Tiia.
Torma ja Tabivere koor andis peoeelsel päeval ka kaks ühist kontserti Pori linnas ? ühe Kesk-Pori rahvast tulvil kirikus ja teise Pori noortemajas.
VAIKE KÄOSAAR