Hiljuti kuuekümne aasta juubelit tähistanud Eesti Televisioonil on märkimisväärne roll Jõgevamaa aja- ja kultuuriloo, siinsete sündmuste ning tuntud ja tunnustatud inimeste jäädvustamisel, looduse tutvustamisel, samuti paikkonna valuküsimuste kajastamisel. Mikrofonide ja kaamerate ees olnutele meenuvad aga ka saatetegemise telgitagused ning mõnedki humoorikad ja paradoksaalsed lood.
Toonane Saare vallavanem Jüri Morozov ütles, et selgituste jagamine “Pealtnägijas” 2002. aasta sügisel mõjus piirkonnale ja Saare vallale tegelikult suhtekorralduslikus mõttes positiivselt. ““Pealtnägijas” osalemine oli minu jaoks pigem võimalus tutvustada oma valla tegemisi. Kõik algas aga sellest, et Vahur Kersna helistas, teatas, et on tunni aja pärast telebrigaadiga kohal ja küsis, kas minuga on võimalik kohtuda. Loomulikult ütlesin jah. Need objektid, mis tookord sai läbi käidud, on või olid väga uudsed ja kohaliku elu edendamiseks vajalikud. Nagu paljudel juhtudel tol ajal ikka, reageerisid teleajakirjanikud ühepoolse info põhjal. Minu oponendi lootused enne valimisi endale populaarsust koguda ja teist poolt maha teha ei täitunud. Tegelikult tulid nii kohalik kogukond kui ka mujalt pärit inimesed hoopis vallavanemat toetama. Eks ärategemise nimel tehakse rumalusi ka täna,” rääkis kauaaegne omavalitsusjuht ja riigikogu eelmise koosseisu liige.
“Saate tegijad on erinevad ja nende lähenemine teemale on erinev. Tavaliselt intervjuu tegija räägib enne, mida ta teada tahab. “Pealnägijas” läks kõik n-ö jooksval lindil, küsimusi tuli nii intervjueerijalt kui ka oponendilt. Mis puutub teleajakirjanduse erapooletusse, objektiivsusse ja seda eriti probleemsaadetes, siis see sõltub konkreetsetest inimestest, kes saadet teevad. Kõik on ju inimesed ja erapooletu saab olla see, kellele ei lähe midagi korda. Kui tahetakse asja sisuni jõuda, siis kogutakse eelnevalt igakülgset infot erinevatest allikatest. Alati see aga nii pole. Kui on “hapukurgihooaeg” ja uudiseid vähe, lähevad vahel ka ajakirjanduseetikat eiravad uudised töösse,” nentis Morozov.
Inglise keel venekeelses saates
Ühes Aktuaalse kaamera reportaažis, kus reporteriks Rein Joamets, oli subtiitrites Jüri Morozovi nime asemel Jüri Afanasjev. Kord tuli aga Morozovil intervjuud anda Ukraina telekanalile. “Tutvustasime Saare mõisa ürdiaia arendusprojekti, see toimus vene keeles. Jutu käigus pidin kasutama sõna “vallavanem”. No ei tulnud kuidagi meelde, kuidas seda vene keeles öelda. Ütlesin siin inglise keeles ja küsitlejad ning loodetavasti ka televaatajad said aru.”
Kauaaegse Saare vallavanema hinnangul on mõnikord tunda andnud saatejuhtide napid teadmised Jõgevamaast. “Enne kohalikke valimisi ETVs toimunud teledebatis küsis Aarne Rannamäe Saare valla arendusprojektide kohta. Ütlesin, et kavandame puhkeala rajamist Voorele, kus keskseks atraktsiooniks saab ökopaisjärv. Saatejuht püüdis tollal seda ideed alavääristada, öeldes, et kas Peipsi järve äärde on vaja veel ühte järve teha. Aasta oli siis 2005.
Viimasel ajal tundub mulle, et kohalikke ja väikseid ettevõtmisi peetakse enam väärtuslikeks kui varem ja neid kajastatakse ka televisioonis rohkem,” lisas ta.
Praegusel MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus juhatuse liikmel Heldur Läänel on meeles, kuidas Pajusis salvestati saadet näitlejast ja lavastajast Sulev Nõmmikust.
“Pajusi valiti võttepaigaks seetõttu, et seal töötas tollal kultuurimaja juhatajana Nõmmiku hea sõber Vello Viisimaa. Nõmmiku räägitud naljakad lood, kutseliste artistide ja isetegevuslaste esinemised salvestati Pajusi rahvamajas, ” rääkis toonane Pajusi kolhoosi töötaja.
Mootorrattalubadeta telesaates
2002. aastal oli Eesti Televisiooni eetris Jõgevamaad tutvustav saade sarjas “Me oleme Tallinnast”. Jõgevamaal salvestatu vahepalaks olid lõigud kultusfilmist “Siin me oleme”. Filmis sõidab külgkorviga mootorrattaga muhulast Ärnit kehastav Karl Kalkun, telesaates aga selleaegne Jõgeva maavanem Margus Oro, kes sõidutas saatejuhte Reet Linnat ja Mati Talvikut. “Reet Linna ja Mati Talvik rääkisid saadet ette valmistades, et Jõgevatreff peaks ka saates sees olema, sest see on nagu maakonna märk. Motomeestest olid head kaadrid olemas, kuid Igor Ellisson mainis saatejuhtidega kohtudes, et eks maavanem sõidab ka ise endise miilitsamootorrattaga. Matile ei andnud see enam rahu ja nii ma pidingi rattale hääled sisse panema ning talle ja Reedale väikese sõidu tegema. Nad enne ei uskunudki, et Jõgevareff on nii äge ettevõtmine, et maavanemgi rattasadulasse istub. Tõestasin siis neile, et nii see tõesti on.
Intervjuud mootorratturina ma siiski ei andnud, leppisime Mati Talvikuga selles kokku. Nüüd aastate tagant võin öelda, et mul polnud selle sõiduki juhtimiseks luba,” rääkis Oro.
(Järgneb)
JAAN LUKAS
