Hiljuti kuuekümne aasta juubelit tähistanud Eesti Televisioonil on märkimisväärne roll Jõgevamaa aja- ja kultuuriloo, siinsete sündmuste ning tuntud ja tunnustatud inimeste jäädvustamisel, looduse tutvustamisel, samuti paikkonna valuküsimuste kajastamisel. Mikrofonide ja kaamerate ees olnutele meenuvad aga ka saatetegemise telgitagused ning mõnedki humoorikad ja paradoksaalsed lood.
(Algus 15. Augusti Vooremaas)
Margus Oro mäletamist mööda anti saate “Me oleme Tallinnast” maakondadesse tulekust teada kolm kuud varem. “Kõik maakonnad said endale saatejuhid. Jõgevamaale pakkus režissöör Elo Selirand Linnat ja Talvikut. Mulle nad meeldisid, sest olid sellised osavõtlikud ja maalähedased. Tolleaegse maavalitsuse avalike suhete nõuniku Kristi Laustamiga (praegu Kristi Terep) arutasime võimalikke võttekohti. Meie idee oli, et kajastama peab Jõgevamaa kolme piirkonda.”
Saade võimaldas televaatajatel teada saada Jõgevamaa huvitavatest ja olulistest inimestest. “Põltsamaa roosiaed kogus sel ajal tuntust ja selle peremees Rein Joost oli ka hea jutuvestja. “Sel ajal teadsid väga vähesed, et Põltsamaal elab president Pätsi teenistuses praktikandina töötanud Elle Reeder ja et tal on jagada mitmeid häid nõuandeid toiduvalmistamisel,“ rääkis Oro.
Saate kordaminekule aitas kaasa ka toonane Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatus. “Omavalitsusjuhtidega sai koos nii mõnigi Jõgevamaad tutvustav tegevus ära tehtud,” lisas ta.
Reet Linna ujus kalatiigis
Saate “Me oleme Tallinnast” juhid ööbisid Härjanurme kalatalus. “Õhtu veetsime seal kala süües. Ujuma läks ainsana Reet Linna. Magama mindi üsna varakult, sest Mati Talvik tahtis juba varahommikul Peipsi järvel olla. Saates püüab ta kala koos Kodaveres elava koduloolase ja kohaliku elu edendaja Eevi Treialiga.
Kogu meeskond tegi tööd väga professionaalselt. Kaasas olid valgustajad, helimehed, operaatorid ja veel hulk tegelasi. Salvestus kestis kolm päeva. “Tagantjärele vaadates võib öelda, et sündis tükike dokumenteeritud Jõgevamaa ajalugu,” ütles Margus Oro, kes saate lõpuosas laulab koos toonaste omavalitsusjuhtide Toivo Ilvese, Jüri Morozovi, Kalev Kursi ja Aare Aunapiga. See oli tollal tegutsenud ansambel “Mustad vestid”. Reet Linna oli kuulnud Jõgevamaal tegutsevast vallavanemate ansamblist. Elo Selirand tundis huvi, kas on ikka laulumehed või tehakse niisama nalja.
“Andsin neile meie CD kuulata. Seejärel hõikasin mehed kokku ja harjutasime mõned laulud uuesti läbi. Võttekohaks otsustasime valida Lustiveres Jaak Krivini sepikoja ja selle õue.. Oluline oli, et tahtsime maakonda väärikalt esindada ja teha midagi sellist, mida teiste maakondade omavalitsusjuhid veel teinud polnud,” meenutas Oro.
Mati Talvik valis Margus Oro ka persoonisaate “Üks silmapik” portreteeritavaks. “Usun, et see saade avas mind kui maavanemat ja pärast seda tuli AK Lõuna-Eesti korrespondendil Rein Joametsal tihti teha uudislõike Jõgevamaal toimuvatest sündmustest. Minu maavanemaametist lahkudes andis Rein Joamets kõik need viie aasta jooksul eetrisse läinud lugude koopiad mulle lahkumiskingituseks,” lausus Oro.
Ansambel “Kellu” Reklaamiklubis
Jõgevamaal toimuvat ja siinseid inimesi jäädvustas Eesti Televisioon sageli ka enne Eesti taasiseseisvumist. “KEKi ansambel “Kellu”, mida juhendas Asta Paeveer, kutsuti esinema telesaatesse Reklaamiklubi. Ühel lauljatest tekkis teel terviserike ja nii pidin tema suure seeliku selga panema, selle haaknõeltega kinnitama ja ise laulma minema,” meenutas ehitusettevõtte tolleaegne kultuurijuht Airi Rütter.
Hilisem ajalehtede Edasi ja Postimees peatoimetaja ning kontserni Eesti Meedia juht Mart Kadastik tegi ajakirjandusüliõpilasena telesaadet “Uperpall”, kuhu ta kutsus esinema ka toonase noore arsti, psühhiaater Jaan Olari. “Mart Kadastiku isa, toonane psühhiaatriahaigla juhataja, dotsent Heiti Kadastik oli üks minu õppejõududest. Saade salvestati Tartus Emajõe kaldal. Kadastiku küsimused olid vaimukad ja teravad. Käsitlesime ka teemasid, millest toona veel kuigi avalikult ei räägitud,” meenutas Olari.
JAAN LUKAS
