Alanud karujahihooajal võib Jõgevamaal küttida 11 mesikäppa, mida on loodusemehe ja jäägri Vahur Sepa hinnangul just parasjagu.
Sepp kinnitas, et küttimislimiidi määramisega tehakse kõvasti tööd ja aluseks on võetud möödunud aasta seireandmed. Tema hinnangul on Eestis karusid küllaltki palju.
Umbes 700 karu
Tänavu 1. augustist kuni 31. oktoobrini kestva karujahihooaja jooksul võib kogu riigis maksimaalselt küttida 65 karu. Sarnaselt eelnevate aastatega, võib kõige rohkem karusid küttida Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva ja Järva maakonnas.
Karude arv on meil viimaste aastate jooksul pidevalt kasvanud, seireandmete järgi on neid umbes 700. Karu küttimislimiidi kindlaksmääramisel arvestatakse keskkonnateabe keskuse ulukiseire tulemuste põhjal tehtud soovitusi, mis arvestavad muu hulgas asurkonna suurust ning karu tekitatud kahjustusi. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsa seisundi ja levikuala laienemise ning hoida ka kahjustusi optimaalsel tasemel.
Lisaks sellele annab oma hinnangu suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühm, mille moodustas keskkonnaminister. Küttimismahu jaotuse ja korraldamise tingimused määrab jahipiirkondade lõikes keskkonnaamet.
Karu liikumise kohta tuleb infot koguda
Lubatud 11 karu tuleks Vahur Sepa sõnul Jõgevamaal tõepoolest ka tabada. Tema kinnitusel on jahimeestel kerge neid loomi küttida. “Asi on ikka mõtlemises ja teadmistes,” nentis ta.
“Kui jahimees juba ette mõtleb, et karu on raske küttida ja talle tuleb palju aega pühendada, siis enamasti ongi nii. Karu kohta tuleks kõigepealt koguda palju infot ehk käia metsas lahtiste silmadega. Siis tekib ettekujutus, kus ja kuidas ta elab. Omakandi karusid peaks teadma ja tundma,” lisas ta.
Vahur Sepa sõnul on suurim viga, mida karukütid teevad, et nad lähevad looma söögikohta varitsema. Kui tuule suunda ega ilmaolusid ei arvestata, siis loomulikult mesikäppa ei nähta.
“Karu saab teada, et teda seal varitsetakse, ja ta ei tulegi söögikohta,” rääkis Sepp. Tema kinnitusel on karu alati tunnikese või vahel ka kauem söögi läheduses, et veenduda, et seal võõraid pole. Sööma tuleb ta vaid siis, kui midagi kahtlast ei märka.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Teine jahimeeste viga on Sepa hinnangul toidu viimine valel ajal. “Toitu viiakse suvalisel ajal. Seda peaks aga tegema hommikuti, sest siis pole õhtuks toidu läheduses enam inimese lõhna. Karu on selline tegelane, et kui keegi on tema toitumiskoha läheduses lõuna paiku või pärast lõunat käinud, siis ta õhtul sinna ei tule. Karu jaoks on kõige ohtlikum just inimese lõhn.”Veel ütles Vahur Sepp, et noored karud on rumalamad, vanad loomad aga väga targad. “Sellepärast nad vanaks ongi elanud,” nentis ta.
2009. aastal hüvitati peamiselt mesitarude lõhkumisega tekitatud majanduslikku kahju ligi 10 161 euro ulatuses, 2010. aastal oli kahjutasu suurus aga juba 12 846 eurot.
i
HELVE LAASIK
