Kahe aasta jooksul tehti projekti „500 kodu tuleohutuks“ käigus korda 663 kodu üle Eesti. Tänu lisarahastusele saab kodude kord tegemisega jätkata ka järgmisel aastal.
„Päästjad käivad igal aastal kümnetes tuhandetes kodudes tuleohutusalast nõu andmas ning selle käigus oleme tuvastanud 5000 kodu, mille küttesüsteemid – ahjud, pliidid, korstnad – ja elektrisüsteemid on elanikele ohtlikud. Sellest teadmisest sündis ka see mastaapne ettevõtmine. Tahan tänada ja tunnustada kõiki, kes selle projekti õnnestumisse on panustanud – kohalikud omavalitsused, tööde teostajad ja muidugi ka kodude omanikud ise,“ ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
Projekti eesmärk oli muuta tervikuna tuleohutuks nende inimeste kodud, kes end ise aidata ei saa: lasterikkad pered, üksi elavad eakad ja puuetega inimesed. Korrastatavad kodud valisid välja kohalik omavalitsus ja päästeamet. Projektis osalesid kõik 79 omavalitsust.
„Me peame märkama, kui keegi vajab abi,“ ütles siseministeeriumi pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler Viola Murd. „Eestis on inimesi, kes elavad toimetulekuraskustes ja kelle jaoks on äärmiselt oluline seda abi saada, et muuta oma kodu tuleohutuks. See projekt on ehe näide, et riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös saab asjad liikuma,“ märkis Murd. Tema sõnul on eriti tähtis omavalitsuste panus oma piirkonna kodudes vajalike tööde organiseerimisel.
Tööde tegemiseks eraldas valitsus projektile 1,5 miljonit eurot ning kohalikud omavalitsused lisasid sellele omalt ligi 670 000 eurot.
Projekt kestis kaks aastat (2018–2019), ning selle käigus korrastati 663 kodu. Korda tehti ahjud, pliidid, korstnad ning ohtlikud elektrisüsteemid; paigaldati vingugaasi- ning suitsuandureid. Tööde keskmiseks maksumuseks ühe kodu kohta kujunes 3500 eurot.
Jõgevamaal sai tuleohutuks 18 kodu. Jõgeva vallas oli kodusid 8 ning nii Põltsamaa kui ka Mustvee vallas 5.
VOOREMAA
