Jõgevamaal tõsteti teehooldustaset

Sellel aastal valmis maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministri koostöös kokkulepe, millega muudeti teeseisundi nõudeid, mis omakorda suurendas kõrgema seisunitasemetega teede arvu ka meie maakonnas.

Maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt selgitas, et seisunditase tähendab seda, kui kiiresti teed hooldatakse ja millistele nõuetele peab see vastama; kui palju tohib teekattel lund olla ja milline tee välja peab nägema. Teeseisundi taset tõsteti suuresti ka seetõttu, et inimeste sellekohased ootused ja vajadused on suurenenud. „Riik oli nõus täiendavalt raha panustama. Üle-eestiliselt tähendab see teehoolduskulude kasvu 1,9 miljoni võrra,“ märkis Valt.

Varasema nelja tunni asemel kaks

„Jõgevamaa puhul on kõige olulisem Tartu-Jõgeva ühendus, kus peame tegema libedusetõrjet kuni kahe tunni jooksul. Varem oli see aeg neli tundi,“ ütles Valt. Jõgeva-Mustvee, Jõgeva-Vägeva ning Jõgeva-Põltsamaa vahelised teedele antakse libedusetõrje tegemiseks aega neli tundi. „Varem oli kahe tunni peale viidud Jõhvi-Tartu ja Tallinn-Tartu maanteed,“ tõi ta võrdluse.

Kaks tundi algab sellest, mil tekib libedus. „Kui libedus on prognoositav, siis tehakse libedusetõrjet ennetavalt,“ sõnas Valt. Tema hinnangul on esimesed libedused edukalt ära tõrjutud, ka 27. oktoobri lumesadu ei tekitanud tõsisemaid probleeme.

Hooldevaldkonna juhi hinnangul ollakse Jõgevamaal teehoolduseks valmis. „Meie hooldepartner AS TREV-2 Grupp jälgib ööpäevaringselt ilmaprognoose, meil on teeilmajaamad ja teekaamerad, kust on järsud muutused näha.“

Praegu on Jõgevamaal teehooldusmasinaid umbes 20, mis iga päev tööd teevad. „Kõige rohkem on baasautosid, kus ees on sahk, peal puistur ja vajadusel ka külgsahk. Need teevad põhilise töö ära, kokku on masinaid kuni 13,“ rääkis Valt, kuid tõdes samas, et haldusreform on ka teehoolduses üht-teist segamini ajanud. „Kuna muutusid Jõgevamaa piirid, siis meie praegune Jõgeva partner hooldab ka osa endisest Tabivere vallast ja Ida-Viru hooldepartner hooldab jällegi Mustveeni olevat teed.“

Uuel aastal uus teehooldepartner

Jõgeva hooldepiirkonna maksumus on lõuna regiooni juhi hinnangul 1,2 miljonit eurot talve kohta. Praeguse hooldepartneri TREV-2 Grupiga lõpeb leping järgmise aasta septembris. „Kohe on välja minemas riigihange uue partneri leidmiseks, kes jääb viieks aastaks ja hakkab tööle järgmise aasta 1. oktoobril,“ teatas Tiit Valt.

Paslik on meelde tuletada, et teehooldusmasinat märgates tuleks esmalt sõidukiirust vähendada ja hoida võimalikult tee serva. „Selleks, et suurt teed puhtaks saada, peab teehooldeautol sahk ulatuma üle tee telje, muidu jääb keskele vall, mis tekitab ohtlikke olukordi. Kõik hooldusautod on korralike vilkuritega varustatud, kuid suures lumetormis ei pruugi need väga kaugele näha olla,“ nentis Valt. Maanteeamet on alustanud suuremat koostööd mobiilirakendusega Waze, et rakendust kasutavad autojuhid saaksid ligi kilomeetri võrra enne teehooldusmasina ilmumist vastava märguande.

„Teehooldusmasinast võib mööda sõita siis, kui ei ole väga suurt tormi või autokolonni, vastasel juhul võiks möödasõidu ära jätta. Teehooldusmasinate juhid jälgivad ka liiklust oma masina taga, ja kui on näha, et seal on kolonn pikaks veninud, tõmmatakse masin teeserva ja lastakse autod mööda,“ kinnitas Valt. Kuid sel juhul tuleb arvestada, et möödasõitjat ootab ees hooldamata tee.

Üldiselt hindab spetsialist suhtumist teehooldusmasinatesse positiivseks. „Pigem on kurdetud, et hooldeautosid ei ole näha. Teehooldeauto sõidab lund lükates 40 km/h, Tallinna-Tartu maanteel olev puistur sõidab soola puistates 80 km/h, sest uus tehnoloogia võimaldab kiiremini tööd teha. Siis ei pruugigi autojuht teehooldeautot näha, sest see on vahetult kas ees ära läinud või taga tulemas,“ nentis ta.

Tema hinnangul on suurem probleem teeolude ootamatute muutustega, kui liiklejaid ise asja uurima lähevad. „Esimese lume korral olid mitmetel järsematel tõusudel-langustel suverehvidega autod tee ääres ja takistasid ka teehooldustöid,“ nentis Valt, tuletades meelde, et lumesahal on seisvast sõidukist raske mööduda. „Üldjuhul aitavad teehooldajad võimaluse korral hädapeatunud sõidukeid, aga sellega ei saa mingil juhul arvestada,“ kinnitas ta.

Kui märgatakse, et lumi on maanteelt lükkamata või on mõni teine märkimisväärne probleem,  tuleks esmalt helistada numbril 1510. „Seal võetakse info vastu ja antakse edasi. Ühtlasi tehakse kindlaks, kas tegemist on riigi või kohaliku omavalitsuse teega,“ sõnas Valt.

KERTTU-KADI VANAMB

Libedusetõrje maakonnas