Nelja nädala eest loovutas Jõgevamaa kõige väiksema töötute protsendiga maakonna tiitli Tartumaale, sest Jõgevamaal oli siis töötuna arvel 4,8 protsenti töövõimelisest elanikkonnast, Tartumaal aga oli see näitaja 4,7 protsenti. Nüüdseks on vahe veelgi suurenenud – Jõgevamaal on töötuid 5,1 protsenti, Tartumaal 4,8 protsenti töövõimelisest elanikkonnast.
Veel oktoobri lõpus ulatus tööpuudus Jõgevamaal 4,5 protsendini, Tartumaa elanike hulgas oli tööpuudus siis 4,6 protsenti.
Töötukassa Jõgevamaa osakonna andmetel saab 20 protsenti registreeritud töötutest toetust; töötuskindlustushüvitist saab 19 protsenti ja 61 protsenti töötutest on ilma igasuguse rahalise toetuseta. “See on väga suur protsent, põhjused on muidugi erinevad,” märkis Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste.
Tema sõnul on üks põhjusi kindlasti pikaajaline töötus, st aeg, mil õigust toetust saada, on läbi saanud. Teiseks põhjuseks on asjaolu, et mõned inimesed on liiga lühikest aega tööl olnud ja neil pole täis töötutoetuse saamise või töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalik staazh. Väga suure protsendi rahata kodus viibivate inimeste hulgast moodustavad aga pikaajalised töötud, kellel õigus hüvitist saada on otsa saanud.
Tippspetsialiste on töötuna registreeritud oktoobri lõpu seisuga 26, tööpakkumisi on neile aga ainult neli. “See näitab, et erinevate oskustega inimesi on tööta ja pakkumisi on samuti väga erinevaid. Kõige rohkem on töötute hulgas lihttöölisi, järgnevad teenindajad ja müüjad ning seejärel oskus- ja käsitöölised,” tegi Võsaste kokkuvõtte.
Vahendatavaid tööpakkumisi on Jõgevamaal kõige rohkem olnud kontoritöötajatele, seadme- ja masinaoperaatoritele. “Kontoritöötajaid oli kõige rohkem sellepärast, et otsiti rahvaloendajaid. Seadme- ja masinaoperaatorite valdkonnas ei leia tööandjad endale kvalifitseeritud tööjõudu, sest inimestel puuduvad vastavad oskused ning varasemad töökogemused sellel erialal. Kui ühtepidi on töötus päris kõrge, siis teistpidi on trend sinnapoole, et paljud tööandjad ei leia endale sobivaid töötajaid. Erinevatel põhjustel kas inimesed lihtsalt ei soovi tööle minna või puudub neil vastav oskus,” nentis töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja.
Päris paljudel töökohtadel soovib tööandja saada töötajalt minimaalsete kulutustega maksimaalset panust, inimesed sellega nõus pole. Kui töötaja peab veel ka sõitma, siis talle selline töö ei sobi, sest ta sõidab oma palga lihtsalt maha. Teine probleemidering on tõesti vastava kvalifikatsiooni puudumine.
i
HELVE LAASIK
