Jõgevamaal püütakse sigu katkust päästa

 

Põllumajandustootjate ja veterinaaride sõnul on üsna tõenäoline,   et Põhja-Lätti levinud sigade aafrika katk jõuab ka Eestisse. Seakasvatajad kogu Eestis ja ka Jõgevamaal võtavad tarvitusele mitmesuguseid abinõusid, et kaitsta oma farme ravimatu ja suurt majanduslikku kahju põhjustava nakkushaiguse eest.

Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Arbo Kepi sõnul on sigade aafrika katku otseseks edasikandjateks metssead, kaudseteks aga näiteks transport, sööt ja toidujäätmed.

 “Lätis algas haiguspuhang Kagu- ja Ida-Lätist, kus peetakse kodudes enamasti üht või kaht siga. Selles piirkonnas on arvukas vene kogukond ja nende loomapidamistraditsioonide järgi lastakse sigu ka välja jalutama. Juulis avastati haiguskolle aga juba Põhja-Lätis Valka rajoonis. Sinna on haigus kindlasti jõudnud inimeste vahendusel, mitte metssigadega.”

Kepp toonitas, et praeguses olukorras on kõige olulisem sigade katk Eestist eemal hoida. “Kui me saame “käe valgeks”, näiteks leitakse Valgamaa piiriäärsel alal surnud metssiga, siis kannatab väga tugevasti kogu meie seakasvatussektor. Sel juhul oleme aafrika katku maa ja nii on tervel riigil juba märk küljes. See tähendab piiri panemist kauplemisele, mida reguleerivad teatud juriidilised tingimused. Kui haiguskolle on seafarmis, kaasneb sellega kogu seakarja hävitamine,” selgitas ta.

“Praegu on sigade aafrika katku kolle Jõgevamaast sadakond kilomeetrit eemal, kuid ohule tuleb tingimata tähelepanu pöörata ja ettevaatlik olla. Hoiatamiseks ja nõuannete jagamiseks olen helistanud kõigile Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) arvel olevatele seakasvatajatele. Need, kes pole oma sigadest PRIA-sse teada andnud, on saanud tarvilikku infot ja tegevusjuhiseid valdade veterinaararstidelt,” ütles Kepp, kes peab  haiguse vältimisel üheks olulisemaks abinõuks ranget kontrolli farmidesse pääsemise üle.

Kaitsemeetmed suurimas seafarmis

Ühe Jõgevamaa põllumajandusettevõttena, kus katku vastu aktiivselt võideldakse, nimetas Arbo Kepp Atria Farmid OÜ Palamuse farmi, kinnitades, et seal on tegemist kõrge bioturvalisusega.

“Meie farmi ümbritseb aed ja väravad on lukustatud. Sisse pääsevad vaid jõusööda- ja loomaveoautod. Kuumtöödeldud jõusööta tuuakse meile Lätist ja Ikla piiripunkti kaudu. Enne, kui Lätimaa tehasest jõusööt välja viiakse, see desinfitseeritakse.  Käesoleval nädalal muretseme oma farmi ka uue ja suurema desovanni,” rääkis farmi juhataja Malle Puusepp.

Atria Farmid OÜ Palamuse farmis on ligi 10 000 siga. Malle Puusepa sõnul on tegemist suuruselt teise seafarmiga Eestis.

Puurmani vallas Kureoja farmis 7000-8000 siga omava Markilo OÜ juhataja Urmas Laht ütles, et farmi ümber on ehitatud aed, et  takistada metsloomade pääsemist sigalakompleksi. “Tegeleme ka jõusööda tootmisega, kuid praegustes oludes oleme jõusööda kottides müügi elanikele lõpetanud. Farmitöötajaid oleme sigade aafrika katkust ja selle tagajärgedest põhjalikult teavitanud,” kinnitas põllumajandusettevõtja.

Sööta toodetakse kohapeal

Meil on 4500-4600 siga. Kõrvalised isikud pole seafarmi territooriumile kunagi pääsenud. Sööt, mis meil on ainult kuivsööt, tuuakse kohale vaid ühe veoaotoga, mis kuulub meie ettevõttele ja on ka oma firma veskis valmistatud,” ütles Laiuse Põllumajanduse Osaühingu peazootehnik Ants Teder.

Põltsamaa vallas seakasvatusega tegeleva Paju Talu Kaubandus OÜ tegevjuht  Toomas Tõnts  märkis, et ohtliku haiguse levimise puhul tuleb arvestada erinevate teedega. “Meiegi farmil on väravad kinni ja kasutame desomatte. Põllul kasvatatava sööda loodame koristada kiiresti, enne katkukolde võimalikku tekkimist Eestis.”

Maakonna veterinaarkeskuse asejuht Arbo Kepp toonitas, et sigade söötmiseks tuleb tarvitada traditsioonilist toitu, kartulit või teravilja, mitte aga kodusest majapidamisest järele jäänud lihasaadusi, mis võivad pärineda viirust kandvalt sealt.

Metssead kui haiguse levitajad

Põllumajandusettevõtja Urmas Laht nentis, et kõige rohkem levib katk metssigade kaudu. “Eestis põhjustabki suurt muret asjaolu, et siin on väga palju metssigu. Katk on Eestile nii lähedal, et on päevade küsimus, mil Eesti metssigadel see pisik avastatakse. Eesti Tõusigade Aretusühistu saatis riigikogu maaelukomisjonile aasta algul pöördumise, kus tegime ettepanekud, mis võimaldaks seda haigust Eestist võimalikult kauem eemal hoida. Muu hulgas soovisime metssigade arvukuse piiramist. Komisjonist saime üsna lakoonilise vastuse ning tundub, et probleemi väga põhjalikult ei süvenetud,” lausus Laht, kes on Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva ütles, et ei pea metssigade lausküttimist kuigi tulemuslikuks meetodiks. “Loodus tühja kohta ei salli, massiline küttimine võib kergesti kaasa tuua metssigade liikumise ja kiirendada taudi levikut. Sigade aafrika katku levimisohu tõsidus oli teada juba kevadel. Nüüd, mil katk Eestile lähedale jõudnud, tuleb ettevaatusabinõusid veelgi põhjalikumalt kasutusele võtta. Näiteks oleks tarvis mõelda, kuidas piirata lihatoodete Lätist Eestisse toomist tavakodanike poolt,” lausus ta.  

Farmijuhataja Malle Puusepa sõnul võib 90-protsendilise tõenäosusega karta katku jõudmist Eestisse. “Minu hinnangul oleks sel juhul arukam, kui jahimehed hoopis lõpetaksid metssigade küttimise ja haigestunud sigadel lastaks rahulikult surra.”

Veebruarikuisel riigikogu maaelukomisjoni koosolekul ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel, et Eesti eeliseks on seafarmide hajaasustus ja kodusigade pidamine suletud territooriumidel.

31. juuli Maalehes selgitas Pärtel, et kui haigusjuhtumitest on õigel ajal teatatud ja kasvataja on järginud elementaarseid ohutusnõudeid, maksab riik kasvatajale sigade väärtuses kompensatsiooni. Hind arvestatakse statisikaameti poolt määratletud keskmise kokkuostuhinna alusel.

Samas lisas peadirektor, et kahju saab suuremalt jaolt korvatud nuumsea puhul, kuid kui on tegemist tõuaretuskarjadega, tekib paratamatult majanduslik tagasilöök.    

Sigade aafrika katk

*Sigade aafrika katk on väga nakkuslik ja ägedalt kulgev viirushaigus

*Haigust iseloomustab palavik, verejooks, põletikulised muutused mitmetes elundites ja suur suremus

*Viirus levib otsesel kontaktil haige loomaga ja nakatunud liha sisaldavate toidujäätmete söötmisel

*Samuti levib haigus sõiduvahendite, sisseseade ja riiete vahendusel

*Haiged loomad levitavad viirust kõigi eritistega

*Suremus võib küündida saja protsendini

*Inimese tervisele haigus ohtlik pole

*Haiguspuhang tekitab suurt majanduslikku kahju, sest kõik haiged ja haiguskahtlusega seakarjad hävitatakse

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus