|
|
Möödunud laupäeval Võrus toimunud naisrahvatantsurühmade kaheksandalt võistutantsimiselt tõid Jõgeva folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijad ära esikoha. Esikümnesse jõudsid ka teised võistutantsimisel osalenud Jõgevamaa rühmad: Põltsamaa Uhka tuli viiendaks ja Laiuse Meie Mari seitsmendaks. |
Võru kultuurimajas Kannel toimunud võistutantsimine oli pühendatud Võrumaa kuulsaima tantsulooja ja -õpetaja Kai Leete 100. sünniaastapäevale ja selle korraldajaks oli eelmise võistutantsimise võitja, Võru naisrühm Viire eesotsas juhendaja Maire Udrasega. Osales 29 rühma ligemale 360 tantsijaga, mis on seniste naisrühmade mõõduvõtmiste rekord. Tantsurühmi hindasid mulluse tantsupeo „Meri“ kunstiline juht Ülo Luht ja N2 naisrühmade üldjuht Tiiu Pärnits, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse tantsu peaspetsialist Ülle Feršel ning teenekad Tartu tantsujuhid Henn Tiivel ja Heiki Unt.
Kohustuslik tants oli valitud mõistagi Kai Leete loomingu hulgast ja selleks oli „Lepalinnu tervitus”. Lisaks sellele tuli igal rühmal ette valmistada kaks vabalt valitud tantsu. Tõsi, kolmandat tantsu läks vaja ainult neil kümnel rühmal, kes finaali pääsesid.
Jõgevahe Pere naisrühma juhendaja Airi Rütteri sõnul käis Võru Kandles naisrühmade vahel niisama tihe rebimine kui suusatajate vahel Vancouveri taliolümpiamängude meeste suusamaratonil. Kohustusliku tantsu järel läks juhtima Kuivajõe rühm Harjumaalt. Põltsamaa Uhka hõivas teise positsiooni, Meie Mari jagas Tallinnas tegutseva tantsuansambli Kullaketrajad I põhikoosseisuga kolmandat-neljandat kohta ning Jõgevahe Pere oli alles viies. Punktivahed olid aga tegelikult väga napid.
„Me pole ühelgi võistutantsimisel head startijad olnud, küll aga edukad lõpuspurtijad,” ütles Airi Rütter.
Tõusvas joones
Teine tants — Märt Agu „Kadritants“ — tuli Jõgevahe Pere naistel juba palju paremini välja, nii et esimese vooru kolme „üheksa“ ja kahe „kaheksa“ asemel said nad viielt kohtunikult hinneteks kaks „kümmet“ ja kolm „üheksat“. See andis naistele justkui tuule tiibadesse. Nii et kui nad finaalis vahetult enne neid esinenud Kuivajõe rühma etteastes väikesed „apsud“ ära tabasid (nad olid kardinate taga juba valmis ja jälgisid konkurente sealt), siis pilgutasid nad üksteisele üle lava silma ning tantsisid oma tantsu ära pingeist vabanenult ja nii, nagu Jõgevahe Pere naised tavaliselt: hooga ja südamest.
Kolmanda tantsu (selleks oli Ülle Feršeli „Kodu“) eest sai Jõgevahe Pere naisrühm maksimumpunktid juba neljalt kohtunikult, viies andis üheksa. See tagas meie naistele Kullaketrajate ja Kuivajõe rühma ees esikoha.
Küsimusele, mis neile nii suure edu tõi, vastas Airi Rütter, et võib-olla just see, et neil esimesel võistutantsimisel, millel nad osalesid (see toimus kümme aastat tagasi), üsna kehvasti läks: nad said eelviimase koha.
„Mõni oleks selle peale käega löönud, aga meie otsustasime end, just vastupidi, käsile võtta,” ütles Airi Rütter. „Tõhustasime treeninguid, mina hakkasin mööda konkursse käima, et n-ö elust endast õppida. Edu võistutantsimistel hakkas tulema kollektiivse pingutuse tagajärjel. Tööd meie naised ei karda: mõnigi kord küsitakse tantsuesitusega
Airi Rütteri sõnul püüab Jõgevahe Pere rühm endale kõigepealt tantsu „stoori“ lahti mõtestada ning selle siis publikule edasi anda. Tänapäeval tuleb tantsujuhile appi ka tehnika: kui tants videosse võtta ja rühmale ette mängida, siis pole tantsujuhil enam vaja pikalt seletadagi, miks tuleb hoogsamalt ja ilmekamalt tantsida või miks mõnes kohas pikem samm võtta.
Üksteisele toeks
Mullusel tantsupeol käis Jõgevahe Pere mäletatavasti kahe naisrühmaga: üks tegi kaasa N1 ja teine N2 kategoorias. Võrus käinud koosseis komplekteeriti põhiliselt N1, aga osalt ka N2 rühma baasil. Selles tantsisid Merike Harjo, Merit Siirak, Külli Kund, Moonika Jaik, Karmen Ilves, Eda Orupõld, Külli Annamaa, Kersti Vadi, Tiia Lemvald, Aire Mändoja, Elle Lepp, Galina Erikson ja Marika Järvet. Ülejäänud Jõgevahe Pere naistantsijail oli koos kapelliga Tempora Mores austav ülesanne esindada folklooriseltsi nädal varem Põlvas toimunud festivali Baltica folkloorikavade ülevaatusel, kus neilgi hästi läks.
Võrus olid Jõgevahe Pere naised rõõmsad mitte ainult oma edu üle, vaid ka selle üle, et Uhkal ja Meie Maril samuti hästi läks: teatud situatsioonides ollakse küll konkurendid, aga muidu aetakse ju ikka koos ühist asja ja ollakse üksteisele toeks.
„Eriti hea meel on Meie Mari edu üle: Uhka on meile ju kogu aeg „kuklasse hinganud”, aga nüüd hakkab järele jõudma ka Meie Mari,” ütles Airi Rütter.
Uhka juhendaja Kaja Kivi sõnul kukkusid nad esikolmikust välja ebaõnnestumiste pärast kolmandas tantsus.
„Seda tantsu polnud me sellel laval läbi teha saanud ja tantsijatel tekkis raskusi õigete kohtade leidmisega,” ütles Kaja Kivi. „Aga ka viies koht on väga hea koht, eriti kui arvestada, et meil, väikelinna väikesel rühmal, tuli rinda pista ka pealinna rahvatantsuansamblitega, kus saja tantsija hulgast võistutantsimisele konkursi korras 14-15 paremat valitakse.”
Sügisel kümneaastaseks saava Uhka parim võistutantsimistelt saadud koht on olnud kolmas. Meie Mari tantsis aga just seekord välja oma parima koha.
„Kõige paremini tuli meil välja kohustuslik tants,” ütles Virve Muser. „Juba selle õppimine pakkus nii mulle kui tantsijatele palju avastamisrõõmu. Võistutantsimisel osalemine sunnib aga tantsijaid ennast kokku võtma ka tantsupidude vahelisel ajal.”
Võistutantsimise rändauhind — rahvarõivais kaltsunukk — pole Jõgeval esimest korda: Jõgevahe Pere naised võitsid ka 2005. aasta võistutantsimise ja korraldasid järgmise, 2007. aasta oma. Naisrühmade mõõduvõtt toimubki kord aastase, kord kaheaastase intervalliga. Nüüd tuleb jälle kaheaastane vahe: järgmist võistutantsimist pole Jõgevahe Perel tuleval aastal lihtsalt aega läbi viia, sest siis kulub neil kogu „aur“ esimese üle-eestilise naiste tantsupeo korraldamisele.
iii
RIINA MÄGI
