Teatavasti korraldas Eesti Korteriühistute Liit novembri algul kolmel päeval 12-tunnise tasuta koolituse ühistute juhtidele ja huvilistele. Koolituse raames anti huvilistele algteadmisi juriidilistest õigusnormidest, ühistu majandamisest ja elamute hooldamisest ning remontimisest. Esimesel päeval oli kuulajaid ligi 40.
“Kahtlemata oli see seminar väga õpetlik. Väga palju oli uut. Kuid tegelikult käib meil praktiline elu natuke teistmoodi. Me teeme asju lihtsamalt, kui teooria ette näeb. Kui asju ikka niimoodi ajada, nagu räägiti, siis tõepoolest mina nende asjadega küll ei tegeleks,” märkis Jõgeva linnas asuva Kivi 4 korteriühistu esimees Ivo Kuusk.
Kortermaja elanikud otsustavad ise
“Ühistu juhtimine on ettevõtte juhtimine ja selleks ongi vaja juhte koolitada ning kursusi korraldada. Siin on tegemist suurte rahadega ja väga paljude inimestega,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Marit Otsing.
“Jõgeva ei kuulu nende piirkondade hulka, kus ühistud oleksid kõige aktiivsemad. Siin ei ole isegi meie bürood,” lisas ta.
Jõgeva linnavalitsuse majanduse peaspetsialisti Aime Ründva sõnul on linnavalitsus huvitatud sellest, et korterelamud oleksid hästi hooldatud ja heas tehnilises seiskorras.
“Korteriomanikud otsustavad ise, kas neil on parem moodustada korteriühistu, tegutseda seltsingulepingu alusel või nimetada valitseja. Igal vormil on oma plussid ja miinused. Käesoleval aastal on Jõgeva linnavalitsuse vahendusel ja KredExi soodustust kasutades remonditud 13 korterelamut. Neid kõiki haldab AS Jõgeva Elamu,” teatas Aime Ründva.
AS Jõgeva Elamu juhataja Roman Babtsenko ja Jõgeva abivallavanem Vello Lukk tõdesid, et korteriühistuid hakatakse moodustama siis, kui omanikel tekib nende järele vajadus, näiteks laenuvõtmise või lokaalkatlamaja rajamise eesmärgil.
Vello Luki sõnul mobiliseerib korteriühistu inimesi ning nad muutuvad ka aktiivsemaks ja hakkavad tunnetama omaniku vastutust. Samuti on korteriühistusse kuuluvat korterit lihtsam müüa, sest Vello Luki andmetel on nende turuväärtus kõrgem.
AS Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt?enko rõhutas, et Kivi 4 mudel, mida juhib edukalt Ivo Kuusk, on kindel märk sellest, millist tulemit on võimalik saavutada, kui inimene, kes ise majas elab, on nõus ühistut omakasupüüdmatult juhtima.
“Selline kodanikualgatus on parim näide. Siin võib näidetena tuua ka mõne maja Suislepa tänaval.
Et riiklik poliitika soosib korteriühistuid, siis tuleks need ka moodustada. Järgmisena tuleks selgeks teha, mida saab oma jõududega teha ja millised tööd tuleb jätta spetsialistide hooleks.
Ka haigeks jäädes otsustab inimene ise, kas on tegu väikese haigusega, mida saab ise ravida, või tõsisemaga, mille puhul tuleks arsti poole pöörduda. Sama kehtib ka majade haldamisel ühisustes ja korteriühistutes. Väga levinud on arusaam, et palju mugavam on osta teatud teenuseid spetsialisti käest,? rääkis Roman Babtsenko
Laen sunnib ühistut moodustama
Jõgeva valla asulates on üheks korteriühistute loomise taganttõukajaks olnud nende asulate üleviimine tsentraalküttelt lokaalküttele. Näiteks ei olnud Kuremaal ja Jõgeva alevikus enne lokaalküttele üleminekut moodustatud mitte ühtegi korteriühistut.
Siimustis on moodustatud 12, Kuremaal 9, Jõgeva alevikus 9 ja Vaimastveres 7 korteriühistut. Peale selle tegutseb Kuremaal üks korteriühisus.
“Lokaalküttele otsustati üle minna sellepärast, et soojatrassid olid vanad ja amortiseerunud ning soojakadu suur. Kui neid oleks hakatud rekonstrueerima, siis oleks sooja hind veelgi tõusnud. Siin olid probleemiks korteriomanike suured küttevõlad,” nentis Jõgeva abivallavanem Vello Lukk.
Tema sõnul on ühistuid vaja moodustada selleks, et inimesed saaksid ise otsustada ning tegelda vastavalt oma võimalustele majade hooldamise ja haldamisega. Keegi ei saa sealjuures enam öelda, et miks nii tehakse või miks seda ei tehta.
“Kui praktilise poole pealt rääkida, siis igal juhul tasub korteriühistut teha. Me moodustasime ühistu sellepärast, et me tahtsime oma rahade kulutamise üle ise otsustada,” ütles Ivo Kuusk.
“Näiteks ka valitseja puhul peab kogu majandamine olema läbipaistev, kuid kas see ikka reaalses elus nii on? Seda on raske uskuda. Oleme ausad, seda valitsejat tuleb üleval pidada. Tema ju teenib oma raha ainult selle teenuse pealt, mida ta majadele osutab ja kindlasti tahab valitseja saada kasumit. Aga meil ei ole vaja mitte kedagi üleval pidada ja ka kasumit meie ju ei teeni. Seetõttu on meie poolt tehtav odavam,” lisas ta.
Roman Babt?enko on eelöelduga nõus. Kui juhatusse või nõukogusse kuuluvad inimesed, kes oskavat juhtida, tahavad seda rasket töö teha, neil on piisavalt palju vaba aega ja kui seda tehakse tasuta, siis on loomulikult sellisel viisil majandamine odavam. “Nende inimeste ees müts maha,”tunnistas Jõgeva Elamu juhataja.
“Meie koostöö klientidega, on see siis ühisused või korteriühistud, on viimaste aastate jooksul arenenud. Meie ja ka meie kliendid on üheselt aru saanud, et koostöö ei saa olla ühepoolne. Jõgeva Elamu pakub teenuseid, mida võib osta või ka mitte osta. Klient oskab lugeda raha. Aru on saadud sellest, et meie pakume mitut teenuseliiki. Kliendid on erinevad. Kes tahab kogu paketti – ostab, kes tahab mõne üksiku teenuse – saab need,” lisas ta
Otsustavad ise oma raha kasutamise
Jõgeva linnas Kivi tn 4 asuvasse korteriühistusse kuulub 30 korteriomanikku ja tööd tehakse seal ainult heast tahtest. Igal aastal investeeritakse maja korrashoidu keskmiselt 100 000 krooni.
“Ma arvan, et me oleme investeerinud majadesse nelja aasta jooksul isegi rohkem kui korteriühistud. Nelja aastaga on enamusel majadel välja vahetatud katused ja elektrisüsteemid. Meie töötempo on hea ja võin öelda, et Jõgeval ei tegutse just eriti palju korteriühistuid, kes meie tempole vastu saavad. Siin ei tule tänada mitte ainult majade valitsejaid, vaid ka inimesi, kes on aru saanud, et kui nad ei tee oma majas remonti või ei renoveeri seda, siis lõpeb see halvasti. Meie ülesanne on nõustada ja jälgida, et kõik oleks seaduse piires. Igal juhul me kõik oleme märganud muudatusi paremuse suunas,” tähendas AS Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt?enko.
Jõgeva abivallavanem Vello Lukk on aga veendunud, et valla asulates on majade haldamine ja valdamine tänu seal moodustatud korteriühistutele ja üleminekule lokaalküttele varasema ajaga võrreldes tunduvalt ökonoomsemaks muutunud.
RAIVO SIHVER
