Kui geenidoonorite tegevus on suunatud kaugesse tulevikku, siis tänu veredoonoritele saavad inimesed abi juba täna. Need, keda on õnnistatud hea tervisega, saavad teha kingituse neile, kel seda pole. Jõgeval on doonoripäevad iga kuu, Põltsamaal üle kuu. Lähim doonoripäev Jõgevamaal toimub 27. jaanuaril Põltsamaa kultuurikeskuses.
Veri on eluskude, mida veel tänapäevalgi ei osata asendada tööstuslikult valmistatud preparaatidega. Iga päev vajavad Eestis vereülekannet sajad patsiendid. Sageli ei mõtle inimesed sellele aga enne, kui ülekandeverd läheb vaja temal endal, tema lähedastel, sõpradel või tuttavatel.
Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse väljasõidu klienditeenindaja Sille Vaabeli sõnul on
Jõgeva haiglas doonoripäevad iga kuu, Põltsamaal aga üle kuu. “Teistes keskustes on kahjuks doonorite arv vähenenud ja seal käime suhteliselt harva. Mustvees oleme käinud ikka paar korda aastas aga mujal kahjuks kord aastas,” rääkis Vaabel.
Et doonoripäev ära tasuks, on vaja umbes 20 doonorit, väiksemates kohtades jääb see arv Vaabeli kinnitusel aga enamasti 10 kanti. 2008. aastal käis ülikooli kliinikumi verekeskus doonoripäevi tegemas Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee linnas, samuti Põltsamaa Ametikoolis, Tormas, Tabiveres, Voorel, Adaveres ja Puurmanis.
“Jõgevamaal kokku loovutati möödunud aastal verd 688 korral, nendest Jõgeval 283 korral ja esmakordseid doonoreid oli 119. Vereloovutajaid Jõgevamaal kokku oli 449,” ütles Sille Vaabel.
“Kõige haruldasem veregrupp on AB negatiivne. O negatiivne on aga grupp, mida ei saa asendada, see tähendab, et O neg verega haige võib saada ainult O neg verd, teisi veregruppe saab aga vajadusel asendada,” selgitas Vaabel.
Väljasõidu klienditeenindaja kinnitusel on Jõgeva linnas tublid doonorid, palju on nende seas õpilasi, kes on juba 18- aastaseks saanud. Vaabeli kinnitusel moodustavad ka Tartu linnas suurema osa doonoritest tudengid ja 18-aastaseks saanud kooliõpilased.
“Nagu alati, võiks doonoreid ikka rohkem olla,” ütles Vaabel. Elukutsete lõikes verekeskus kedagi esile ei toonud, kinnitades, et doonoreid leidub igas eluvaldkonnas. Veredoonor võib olla terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60. eluaastani. Doonor peab järgima tervislikku elustiili, enne vereandmist peab ta olema piisavalt puhanud.
Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval, ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb kolme tunni jooksul enne vereandmist süüa. Kõigepealt määratakse igal doonoril näpuotsast võetavast veretilgast hemoglobiinisisaldus, mis naistel peab olema vähemalt 125g/l ja meestel vähemalt 135 g/l. Esmakordsel doonoril määratakse samas ka veregrupp. Arst kontrollib küsitluslehe alusel doonori tervist, et selgitada välja vastunäidustused vereandmiseks. Kui kõik on korras, võib doonor verd anda.
JAANIKA KRESSA
Veri on eluskude, mida veel tänapäevalgi ei osata asendada tööstuslikult valmistatud preparaatidega. Iga päev vajavad Eestis vereülekannet sajad patsiendid. Sageli ei mõtle inimesed sellele aga enne, kui ülekandeverd läheb vaja temal endal, tema lähedastel, sõpradel või tuttavatel.
Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse väljasõidu klienditeenindaja Sille Vaabeli sõnul on
Jõgeva haiglas doonoripäevad iga kuu, Põltsamaal aga üle kuu. “Teistes keskustes on kahjuks doonorite arv vähenenud ja seal käime suhteliselt harva. Mustvees oleme käinud ikka paar korda aastas aga mujal kahjuks kord aastas,” rääkis Vaabel.
Et doonoripäev ära tasuks, on vaja umbes 20 doonorit, väiksemates kohtades jääb see arv Vaabeli kinnitusel aga enamasti 10 kanti. 2008. aastal käis ülikooli kliinikumi verekeskus doonoripäevi tegemas Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee linnas, samuti Põltsamaa Ametikoolis, Tormas, Tabiveres, Voorel, Adaveres ja Puurmanis.
“Jõgevamaal kokku loovutati möödunud aastal verd 688 korral, nendest Jõgeval 283 korral ja esmakordseid doonoreid oli 119. Vereloovutajaid Jõgevamaal kokku oli 449,” ütles Sille Vaabel.
“Kõige haruldasem veregrupp on AB negatiivne. O negatiivne on aga grupp, mida ei saa asendada, see tähendab, et O neg verega haige võib saada ainult O neg verd, teisi veregruppe saab aga vajadusel asendada,” selgitas Vaabel.
Väljasõidu klienditeenindaja kinnitusel on Jõgeva linnas tublid doonorid, palju on nende seas õpilasi, kes on juba 18- aastaseks saanud. Vaabeli kinnitusel moodustavad ka Tartu linnas suurema osa doonoritest tudengid ja 18-aastaseks saanud kooliõpilased.
“Nagu alati, võiks doonoreid ikka rohkem olla,” ütles Vaabel. Elukutsete lõikes verekeskus kedagi esile ei toonud, kinnitades, et doonoreid leidub igas eluvaldkonnas. Veredoonor võib olla terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60. eluaastani. Doonor peab järgima tervislikku elustiili, enne vereandmist peab ta olema piisavalt puhanud.
Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval, ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb kolme tunni jooksul enne vereandmist süüa. Kõigepealt määratakse igal doonoril näpuotsast võetavast veretilgast hemoglobiinisisaldus, mis naistel peab olema vähemalt 125g/l ja meestel vähemalt 135 g/l. Esmakordsel doonoril määratakse samas ka veregrupp. Arst kontrollib küsitluslehe alusel doonori tervist, et selgitada välja vastunäidustused vereandmiseks. Kui kõik on korras, võib doonor verd anda.
JAANIKA KRESSA
