Maavanem Aivar Kokk ütles oma jalgrattaturismi alasel konverentsil peetud avakõnes, et jalgrattaturismi idee on iseenesest väga hea ja sellega on ka tegeldud. Ometi on probleemiks, et Jõgevamaal ei ole korralike jalgrattateid. Ei ole ka teenusepakkujaid, kellelt ratast rentida.
?Eestis ei ole kahjuks isegi sellist teenust, et teedevalitsus tõmbaks maantee äärde linte, et inimesed saaksid ohutult sõita. Korralik joon on küll autode tarvis, kuid selleks, et jalgratturil oleks ohutu sõita, peaks olema vähemalt 70-80 sentimeetri laiune eraldatud riba,? nentis maavanem. ?Eesti on siiski õnnelik selle suhtes, et siinsed teed on küllalt laiad, kui sõita Ida-Euroopa maades, on teed nii kitsad, et probleeme võib tekkida juba siis, kui kaks bussi üksteisest mööda tahavad sõita. Meie teed on niipalju laiad, et ruumi peaks jätkuma ka jalgratturitele, jooksjatele ja kepikõndijatele,? lisas Aivar Kokk.
Jõgevamaa suureks eeliseks pidas maavanem fantastilist loodust, mis annab lootust, et jalgrattaturism areneb siin kiiresti ja kogub populaarsust.
Valminud on EuroVelo matkamarsruudid
Jalgrattaklubi Vänta Aga president Rein Lepik tutvustas EuroVelo matkaradu. Lepik on armastanud jalgrattasõitu juba 25 aastat ja on väisanud kokku 64 riiki. Parima tähistusega jalgrattamarsruudid asuvad Lepiku hinnangul Sveitsis. EuroVelo on Euroopa Jalgratturite Föderatsiooni käivitatud rahvusvaheline projekt, mille käigus rajatakse läbi Euroopa 12 pikka matkamarsruuti.
Rein Lepiku sõnul on EuroVelo trassi valitud sellised teed, mis on võimalikult ohutud, samas peavad need läbima kauneid paiku, piirkonna olulisemaid linnu, loodusparke. EuroVelo matkarajad on tähistatud viitadega. Esialgsed skeemid pandi paika 1998. aastal, 1999 määrati regionaalsetes töörühmades kindlaks kontseptsioon: jalgrattarada peaks olema võimalikult ohutu, samas ka atraktiivne, st peab olema, mida vaadata. Arvestama pidi sedagi, et jalgratturite teele jääks piisavalt majutusasutusi, kauplusi ja ka võimalus kasutada vajadusel transporti.
Matkaradade kindlaksmääramisel tuli järgida teatud suunda, et see viiks välja mingisse kindlasse sihtpunkti. Viidad pani jalgrattaklubi Vänta Aga üles koostöös maanteeametiga, aluseks võeti viitade variandid, mis teistes Euroopa riikides olid juba kasutusel. Kõige suuremaks eeskujuks oli selles vallas Taani.
Soome jalgrattamarsruutide tähiste puuduseks pidas Lepik seda, et need viitavad liiga väikestele kohtadele, mis ei ütle mujalt pärit sõitjale suurt midagi. Tänaseks on tähistatud viis põhimarsruuti, lisaks piirkondlikud jalgrattamarsruudid, neist viis Jõgevamaal. Rein Lepiku sõnul on Jõgevamaa olnud jalgrattaturismi osas hea koostööpartner.
Tänaseks on Eestis viidastatud kokku 3528 kilomeetrit matkaradu, kuhu on üles pandud 3080 abistavat märki. Trükised ja kaardid on matkaradade kohta samuti koostatud, kuid need on juba mõnevõrra vananenud, sest olukord on kiiresti muutunud.
Praegu kulub kõige rohkem aega viitade hooldusele, mida on pidevalt vaja teha. Kahjuks on Eestis inimesi, kes nende kallal ennast maandavad. Paljud viidad on täis soditud, auklikuks lastud, ümber keeratud või hoopis kaduma läinud. Viitade kaotsiminekut põhjustavad peale inimeste pahatahtlikkus ka teeremondid.
Prussakovi-nimeline rattaühing laenutab jalgrattaid</P>
Tallinnas tegutsev Prussakovi-nimeline rattaühing on käivitanud projekti, mille käigus koguti inimestelt kokku neile mittevajalikke jalgrattaid ja jalgratta osi. Rattaid tuli kokku aga hoopis rohkem, kui esialgu oodati. Nüüd on rattaühingul umbes 500 jalgratast, mis on korda tehtud ja mida soovijatele laenutama hakatakse ehk teisisõnu kasutamiseks antakse.
Esialgu avatakse Tallinnas kolm jalgrattapunkti, järgmisel aastal on neid plaanis avada aga juba 11. Asja mõte on selles, et inimene saab võtta ratta ja sellega sõita ning pärast ratta kas samasse või mõnda teise rattapunkti jälle maha jätta. Atraktiivsuse ja silmapaistvuse huvides on need jalgrattad värvitud punaseks. Jalgrattaid remontisid vabatahtlikud, nemad hakkavad neid ka valvama. Laenutamine on kõigile soovijaile tasuta.
Roheliste rattamatk, positiivne näide suurüritusest
Igal kevadel korraldab Eesti Roheline liikumine koostöös mittetulundusühinguga Looduskiri rattaretki, mis on kohale toonud tuhandeid inimesi. Sellega püütakse propageerida keskkonnasäästliku eluviisi, samuti tutvustada tähelepanuväärseid loodusobjekte ja tutvustada keskkonnaprobleeme. Igal üritusel on ka kultuuriprogramm. Alati leiavad rattaretkel aset ka keskkonnateemalised seminarid või väitlused, mis lähtuvad retke põhiteemast. Sellel aastal olid läbivaks teemaks energeetikaprobleemid ja toimus debatt Europarlamendi valimistest.
Rattaretke põhieesmärgiks on keskkonnateadlikkuse tõstmine, selgitamine, milline tegevus kahjustab loodut. Tänavu kevadel osales rattaretkel ?Kuidas elad, Alutaguse?? enam kui kolm tuhat rattasõpra, kes läbisid 220 kilomeetrit.
Eesti Rohelise Liikumise tegevdirektori Jaanus Välja sõnul algab suurürituse organiseerimine juba pool aastat varem ning sellega on lisaks palgalistele töötajatele seotud palju vabatahtlikke.
Reedel korraldas jalgrattaklubi Vänta Aga ja Jõgeva maavalitsus Palamuse rahvamajas jalgrattakonverentsi, kus räägiti, mis on Eestis jalgrattaturismi arendamisel ära tehtud, millised on võimalused jalgrattasõidu populariseerimiseks ning millised on probleemid ja vajakajäämised, mis veel lahendusi ootavad.
Konverentsipäeva lõpetas 33 kilomeetri pikkune jalgrattamatk marsruudil Voore-Palamuse-Saare-Voore, kus tutvuti ka Jõgevamaa jalgrattamarsruutidega.
EVA KLAAS
