Maavalitsuse arendusnõunik Vahur Kukk peab Jõgevamaa ettevõtetest tööandjana arvestatavateks umbes 60 ettevõtet. Kui palju on maakonnas kokku töökohti, ei tea väidetavalt keegi.
Küll on olemas rahva ja eluruumide loenduse aegsed numbrid selle kohta, paljudel jõgevamaalastel oli töökoht siin. Neid oli 7676 ja mujalt käis Jõgevamaale tööle 721 inimest. Seega oli meie maakonnas ilmselt 8497 töökohta. Loomulikult on see muutuv suurus, nagu ka töötus, mille kohta ometi arvestust peetakse.
Arvestatav põllumajanduspiirkond
Jõgevamaa on arvestatav põllumajanduspiirkond üsna viljakate põldudega. 42 protsenti ettevõtetest tegelebki põllumajanduse, metsanduse, kalapüügiga. Ülejäänud sektorid on esindatud ühtlasemalt, hulgi- ja jaekaubandus annab maakonna kogukäibest umbes kaheksandiku ning veondus ja laondus, töötlev tööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ja mootorsõidukite ning mootorrataste remont jäävad seitsme ja viie protsendi vahele.
Meie ettevõtted on peamiselt väikesed. 2013. aasta seisuga oli 95 protsendil neist vähem kui kümme töötajat. Üle 50 töötajaga ettevõtteid on maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruande järgi kokku 13: Jõgeval, Põltsamaal ja nende linnade ümbruses, Puurmanis, Tabiveres ja Palamusel. Millise ameti pidajatele Jõgevamaa kõige enam tööd pakub? Võiks arvata, et põllumeestele, arvestades, et oleme arvestatav põllumajanduspiirkond. Aga ei ole nii. Kõige rohkem oli 2011. aastal meie maakonnas mootorsõidukite ja liikurmasinate juhte (665), õpetajaid-lasteaiakasvatajaid (654) ja müüjaid (507). Alles suuruselt neljas seltskond kasvatas põllu- ja aiasaadusi müügiks (460). Need numbrid pärinevad täiskasvanuhariduse prioriteetsete sihtrühmade uuringust Jõgeva maakonnas.
Ülevaade on olemas töökohtadest, kuhu töötukassa abiga töötajaid otsitakse, samuti neist, kes töötukassa abil tööd otsivad.
Alates 2003. aastast on Jõgevamaal kõige vähem registreeritud töötuid olnud 2007. aastal, mil neid oli 31. augusti seisuga arvel 277. Osakaal tööjõust oli 1,9 protsenti. Eestis oli sel ajal kokku 12 927 töötut, osakaal tööjõust kaks protsenti. Viimatised kokkuvõtted näitasid, et tänavu 30. juuni seisuga oli maakonnas 494 töötut, mis teeb töötuse protsendiks 3,8. Selle aasta keskmine on 4,6 protsenti. Vabu töökohti oli 30. juunil saadaval 214.
Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul pakutakse töötukassa kaudu iga kuu välja umbes 90 uut töökohta. Kõik neist ei täitu sugugi kohe, on ka neid, millele tuleb konkurssi pikendada. Põhjusi on mitmeid, alates töötajale esitatavatest nõudmistest ja väikesest palganumbrist kuni sügavalt juurdunud eelarvamusteni. Samuti on hajaasustuse puhul oluline transpordiprobleem. See mõjutab väiksema palgaga töökohtade täitumist, sest toimetulekutoetuse määramisel töölesõidukulud arvesse ei lähe. Nii saabki tekkida olukord, kus maal elav inimene, kes väikese palgaga töö vastu võtab, sissetulekus kaotab. Ka takistab töökoha vastuvõtmist ebasobiv tööaeg ning noored naised peavad arvestama lasteaedade tööajaga.
Töötuna saab arvel olla vanaduspensionini
Kes otsivad töötukassa kaudu tööd? Tänavu 31. märtsi seisuga oli kõige enam lihttöölisi (158), aga töötukassa kaudu on võimalik leida tööle ka juhte (14). Vanuseliselt on kõige rohkem 25-50aastasi, 16-24aastasi on rohkem kui kuuendik (102).
Töötuna saab arvel olla vanaduspensionini, aga muudele teenustele (koolitused, praktika, ettevõtluse alustamise toetus) on ligipääs hiljemgi.
Maapiirkondades on ettevõtlusega alustamine sageli ainus võimalus kohapeal hakkamasaamiseks. Ettevõtlustoetuse jagamisel on töötukassal hea koostöö Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega (JAEK), kes pakub alustajatele nõustamist ja juba alustanutele mentorprogramme. Jõgevamaal sai tänavu esimeses kvartalis oma ettevõtte alustamiseks töötukassalt toetust kaheksa inimest. Positiivse lahendi ehk töötukassa rahastuse saab ainult 4474€ on saanud kolmandik taotlustest. Enamik neist on elukogemusega inimesed, Liina Võsastele ei meenu ühtegi ettevõtlustoetuse soovijat, kes otse koolipingist tulnud.
Kõrgema palgaga töökohti pakutakse töötukassa kaudu üha enam, klientide seas on ka uusi võimalusi otsivaid juhte, samuti kõrgharidusega tööotsijaid. Statistika järgi on töötukassa kliendid enamasti siiski ilma erialata, kel põhi- või keskharidus.
Pikaajaliste töötute tööleaitamiseks on ette nähtud soodustused ettevõtjatele, kes inimese tööle võtavad. Seda on võimalik teha ka tööpraktika kaudu. Praktikaaeg on ette nähtud selleks, et töövõtted selgeks saaksid ja selle maksimumpikkus on neli kuud. Selle ajaga peaks selguma, kas inimene antud töökohale sobib või ei.
Omavalitsuste kaasabil sotsialiseerib töötukassa pikaajalisi töötuid, sidudes toimetulekutoetuse saamise kohustusega osaleda mõnes pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniprojektis. Jõgeval käivad töötud taaskasutuskeskuses käsitööd tegemas ja muidu vajalikel töödel abiks. Töötul on lubatud kogukonna heaks töötada 40 tundi kuus.
Töötukassal on laialdased võimalused pakkuda koolitusi, mis tööotsija tööle aitaksid. Kõik sõltub reaalsest vajadusest. Tasutava koolituskulu ülemine piir on 2500 eurot kahe aasta jooksul. Summa tundub suur ja võimalus isuäratav, ometi ei ole kursustele lihtne pääseda.
Suvekuudel on töötus ikka väiksem olnud ja hooajalisi töökohti rohkem liikunud. Mis sellest numbrist edasi saab? Lähiaja muutused sõltuvad majanduse arengust, aga 2017. aastast satuvad töötute kirja ka osalise töövõimetusega inimesed, kes seni hõivatud ei olnud. Seega hakkab töötus pikemas perspektiivis kindlasti kasvama.
Ettevõtluse vormid Jõgevamaal
Ettevõtteid on nii väikese maakonna kohta päris korralik arv – 3848. Neist füüsilisest isikust ettevõtjaid 1258, äriühinguid 1935, mittetulundusühinguid 631 ja sihtasutusi 24. Allikas: http://www.stat.ee/ppe-46342
Jõgevamaa elanikud töötavad enamasti Tartus või välismaal
Kõige enam mujal tööl käijaid, ligikaudu 1100, sõitis 2011. aastal tööle Tartusse. Suuruselt järgmine seltskond rändas riigipiiri taha, (peaaegu 800 inimest), Tallinnas töötajaid oli umbes poole vähem. Leidus ka kümme inimest, kes käisid meie maakonnast tööle saartele. Kokku töötas sel ajal väljaspool Jõgevamaad 2650 meie maakonna elanikku, selgus 2014. aastal valminud täiskasvanuhariduse prioriteetsete sihtrühmade uuringust Jõgeva maakonnas.
ANDRA KIRNA
