Põltsamaa ettevõtluspäeval ja ka Kesk-Eesti Messil oli võimalik tõdeda, et Jõgevamaal on ettevõtlikke ning teotahtelisi inimesi. Seni korraldatud Äripäeva arengukonverentsidest oli Jõgeval toimunu kõige osavõtjaterohkem. See kõik näitab, et Jõgevamaa ettevõtja on piisavalt uudishimulik ja otsiva vaimuga inimene, kes vaatab optimistlikult tulevikku.
SAPARDi raha küsiti agaralt
Ettevõtjad on ka küllalt usinalt projekte kirjutanud. Nii jäädi kõige enam SAPARDi toetusi saanud Järva maakonna järel selles osas teiseks. Eesti Ühispanga Jõgeva kontori direktori Tiina Erebi sõnul andsid nad SAPARDi projektide toetusteks 18 miljonit krooni laenu.
Samas esitas TTÜ teadur Rünno Lumiste oma ettekandes «Jõgevamaa arengu trendid ja visioon» väga palju arve, mis näitavad maakonda väga halvas valguses. Maakondade seas ollakse 2001. aasta mitmete statistiliste andmete järgi viimased. Need näitajad on ettevõtte realiseerimise netokäive ühe elaniku kohta ja töötuse määr. Leibkonna keskmise kuusissetuleku järgi ollakse tagant kolmandal kohal.
2002. aastal laekus võrreldes teiste maakondadega kohaliku omavalitsuse eelarvesse ühe elaniku kohta Jõgevamaalt ka kõige vähem üksikisiku tulumaksu.
2003. aastal oli Jõgevamaal tööta 15,8 protsenti tööealistest elanikest. Samal ajal oli Ida-Virumaal töötuid 18,2 ja Põlvamaal 13,7 protsenti tööealisest elanikkonnast.
Pessimistlikke noote kõlas ka ametist lahkuva maavanema Margus Oro sõnavõtust. Ta rääkis, et Jõgevamaal puudub üks suur tõmbekeskus. Selle asemel on neid kolm: Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee. Ka maakonna elanike arv 38 000 olevat liiga väike, et siin midagi ette võtta.
Maakonnale vesi peale?
Rohkem kui kuu aega tagasi avaldas Tartu Postimees artiklitesarja, kus tõmmati piltlikult väljendudes Jõgeva maakonnale vesi peale.
Mis siis ikka, kas laseme linna buldooserid ja teeme selle maatasa?
Eravestluses tunnistas Rünno Lumiste, et arvudest tähtsam on inimeste meeleolu ja optimistlik maailmavaade, kuid selles on ka pessimistlikke noote.
Äripäeva seminaril esinenud CycePlani konsultandi Siret Talve sõnavõtust jäi kõlama seisukoht, et projektide kirjutamisel on kõige tähtsam täpselt fikseerida hetke tegelik seis, kus ollakse ja kuhu konkreetselt jõuda. tahetakse.
Maavanema pessimistlikule saeisukohavõtule vaidles vastu ASi Werol Tehased juhatuse esimees Erki Aavik. Tema sõnul on isegi 38 000 elanikku piisavalt suur jõud, et midagi korda saata.
“Edu võti peitub selles, et tuleb endale seada väga konkreetne eesmärk,” märkis Erki Aavik Jõgevamaa ettevõtjatele esinedes.
Üks suurettevõte väänab statistikat
TTÜ teaduri Rünno Lumiste sõnavõtust jäi kõlama ka mõte, et arvudega on statistikas üldse omapärased lood. Näiteks kui Imavere Saeveski oleks ehitatud veidi teise kohta, nii et see oleks jäänud Jõgeva maakonna piiridesse, oleks meie maakond oma näitajate poolest olnud mitte mahajääja, vaid hoopiski esirinnas.
Nii et ühe tõeliselt suure ettevõtte olemasolu või puudumine paiskab segi kõik majanduslikud näitajad ning mõjutab otseselt piirkonna tööhõivet ja ka inimeste materiaalset heaolu.
Tavaliselt öeldakse, et mis Põltsamaal viga, seal asuvad sellised rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted nagu Põltsamaa Felix, E-Piima Põltsamaa Meierei, Kizinger Progress, Viljandi Metalli Põltsamaa tehas. Tulemas on Konesko jne. Jõgeval aga suurettevõtteid pole.
Kui vaadata ringi ainult Jõgeva linnas, siis tuleb kohe meelde ainult palkmajade valmistaja Valmeco. Kui aga haarame vaatevälja kogu Jõgeva ümbruse, siis muutub pilt kardinaalselt teiseks. Näiteks asub Siimustis üle tosina ettevõtte alates Cobra Grupist ja lõpetades Siimusti Keraamikaga.
Jõgevalt 9 kilomeetri kaugusel paikneb aga maakonna ainuke ja tõeliselt suur ettevõte Werol Tehased. Aasta tagasi oli tehas finantsraskustes ja siis vahetati välja juht.
Ligi aasta juhatuse esimehena töötanud Erki Aavik rääkis kolmapäeval piirkonna ettevõtjatele, et Jõgeva maakond on palju võitnud tänu sellele, et maakonnal oli nii võitlusvõimeline maavanem nagu Margus Oro. Kahju ainult, et ta enam samale kohale ei kandideeri.
Sama häid sõnu võib öelda ka Erki Aaviku kohta. Kindlasti võitis Werol Tehased sellega, et ettevõtte juhiks tuli karismaatiline mees, kes on suuteline genereerima originaalseid ja vahel ka heas mõttes hullumeelseid ideid.
Luik, haug ja vähk Jõgevamaa moodi
Erki Aavik küsis kolmapäeval ettevõtjatelt, kui paljudel neist on kodus oma kristallkuul, mida nad aeg-ajalt vaatavad ehk kas nad lasevad plaane tehes ka fantaasia vabaks. Väga vähesed vastasid jaatavalt.
Erki Aavik vaatab ja usub oma kristallkuuli.
Me ei tea küll Werol Tehaste äriplaani, kuid teame, et Jõgeva Viljahoidla vajab uut peremeest, raudteeäärsed laod kordategemist ning raudteeharud väljaehitamist. Samas vajab Werol Tehased jõuliseks edasiminekuks kõike eelpool nimetatut nagu õhku. Loodame, et see ka nii läheb.
Loogilise analüüsi tulemusena leidsime Jõgeva piirkonnas üles olulise ettevõtte. See on Werol Tehased, kellest võiks saada kogu piirkonna arengumootor.
Ainult et teekaaslased ? ümberkaudsed inimesed, teised ettevõtjad, vallavalitsused, maavalitsus ? peaksid moodustama ühtse üksteist toetava ja läbilöögivõimelise meeskonna. Siis tuleb õnn ka jõgevamaalaste õuele.
Kui aga ka edaspidigi käitutakse Andrese ja Pearu moodi nagu Eesti Raudtee juhtkond ja Jõgeva linnavalitsus, kes mõlemad tahavad linna läbiva raudtee alla oma jalakäijate tunneli ehitada, saamata omavahel kokkuleppele, siis nii küll õitsvale järjele ei jõua.
RAIVO SIHVER
