Jõgevamaal käis valimas 37,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest

     

Vabariigi valimiskomisjoni andmetel käis Jõgevamaal Euroopa Parlamendi valimistel hääletamas 37,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Eesti maakondade ja suuremate linnade hulgas on see kaheksas tulemus.

Pühapäeval toimunud europarlamendi valimised võitis Eestis opositsiooniline Keskerakond, kes saadab Euroopa Parlamenti Siiri Oviiri ja Vilja Savisaare.

Europarlamenti pääses ka parteitu üksikkandidaat Indrek Tarand, kes kogus Keskerakonnaga sarnaselt üle saja tuhande hääle. Eesti 15 maakonnast võitis Indrek Tarand eile valimised 13, vaid Ida-Virumaal ja Võrumaal pidi ta jääma teiseks. Indrek Tarand võitis valimised ka Jõgevamaal, saades meie maakonnas 26,1 protsenti häältest.

Ühe koha said Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid, neid esindavad vastavalt Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ja Ivari Padar.

Keskerakonna Põltsamaa osakonna esimees Riho Laanes ütles, et valimistulemused olid ootuspärased. “Tõsine rebimine Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Partei vahel lõppes 44 häälega sotside kasuks, tähendas, et sotsid said ühe koha ja Keskerakond kaks. Šokiks ma seda Keskerakonnale kindlasti ei pea, sest Siiri Oviirgi ütles juba varem, et hea, kui erakond saab kaks kohta,” nentis Laanes.

 

Protestihääled Tarandile

Mis puutub palju räägitud protestihäältesse, siis täiesti kindlasti andsid need tema sõnul pühapäevastel valimistel tooni. “Teisiti Indrek Tarand sellist häältesaaki poleks kogunud. Tean ise paljusid inimesi, kes tunnistasid, et neil on erakondade poliitilistest mängudest kõrini ja annavad seetõttu oma hääle protesti märgiks Tarandile,” lausus ta.

Kindlasti panid Laanese sõnul praegused europarlamendi valimised paika ka mingisugused jõujooned sügisesteks kohalikeks valimisteks. “Samas tundub, et seos europarlamendi ja kohalike valimiste vahel pole kuigi tugev. Mingisuguse pildi sellest, kuidas inimesed üht või teist erakonda hetkel hindavad, me ikkagi saime. Eks suvine aeg võib siia veel korrektiive teha, olgu siis töölepingu seaduse vastuvõtmise läbi või ka muudel asjaoludel. Seda kuidas tööturu olukord kohalikke valimisi mõjutada võib, näeme ikkagi alles sügisel vahetult enne valimisi.”

Isamaa ja Res Publica Liidu Põltsamaa osakonna liige Raul Kirsel jäi samuti valimistulemustega igati rahule. “Arvestades meie praegust majanduslikku olukorda, on ka võimul oleva erakonna üks koht igati tugev saavutus.

Valimisaktiivsus aga oli Kirseli jaoks meeldiv üllatus. “Mulle tundus, et kui ma valima ei lähe, siis võib pärast tulemus minu jaoks mitte kuigi meeldiv olla. Eeldan, et küllap mõtlesid paljud inimesed just samamoodi. Ehk hakkab valijate hulgas üha enam esile tulema ühele väärikale riigi kodanikule kohane mõtlemismall.”

 

Tegemist oli isikuvalimistega

Raul Kirseli hinnangul on tegemist isikuvalimistega. “Kui keegi on europarlamendi valimistel nimekirjas 12. ja kõigi erakondade peale valitakse kokku 6 saadikut, siis on ju selge et nimekirjas 12. kohal asuv inimene sellesse parlamenti mingil juhul ei pääse. Milleks siis sellist nimekirjade alusel nalja teha?” küsis ta.

Ka Kirsel usub, et mingisugused jõujooned sügisesteks kohalikeks valimisteks olid praegu tuntavad, ent mitte kuigi kindlalt. “Minu arvates tuleks oma tegevus väga kriitilise pilguga üle vaadata nendel erakondadel, kes kogusid praegu paariprotsendilise valijate toetuse. Ma ei usu, et selline erakond kohalikel valimistel 20 protsenti häältest koguda suudab. Minu hinnangul valisid inimesed pühapäeval europarlamenti üsnagi head ja väärikad esindajad. Võib-olla on Indrek Tarand ja Ivari Padar esialgu natuke nõrgema poliitilise taustaga, kuid õppimisvõimeliste ja tegusate inimestena näen ka neis tõsist potentsiaali. Pühapäevaseid valimisi silmas pidades tuleb tunnistada, et Euroopa hakkab meie jaoks üha tähtsamaks muutuma ja küllap saavad euroasjad meile ka järjest lähedasemaks. Selle üle on mul samuti hea meel,” lisas ta.

 

Korrektsed valimised

Valimised toimusid korrektselt, politsei ja keskvalimiskomisjon ei teatanud pühapäeval tõsistest rikkumistest.

Kinniste nimekirjade järgi toimunud valimistel osales 392 494 inimest ehk 43,2 protsenti valijaist. Eestis olid kõige aktiivsemad tallinlased, pealinnas käis valimas 53,7 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Saaremaal oli osalus vaid 32,2 protsenti. Elektrooniliselt hääletas 58 669 inimest.

Eestimaa Roheliste poolt andis pühapäeval kella 01.37 seisuga hääle 10 845 valijat, Rahvaliidu toetajaid oli esialgsetel andmetel 8866. Kumbki partei Europarlamenti ei pääsenud. Üksikkandidaatidest kogus Martin Helme 9824 häält, ka tema ei osutunud valituks.

2004. aasta Europarlamendi valimistel osales 233 450 inimest. Siis said sotsiaaldemokraadid 85 443, Keskerakond 40 715, Reformierakond 28 377 ja Isamaaliit 24 383 häält, kuid siis oli valimisaktiivsus vaid 26,8 protsenti.

Eesti valimisaktiivsus pühapäevastel Euroopa Parlamendi valimistel ühtis Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisega.

Europarlamendi valimiskomisjoni täpsustatud andmetel oli valimiste esialgne keskmine osalusprotsent 43,39. Eestis osales valimistel 43,2 protsenti.

2004. aastal oli tookord 25 liikmesriigist koosnenud Euroopa Liidus parlamendivalimistel osalejate protsent 45,47. Kõige kõrgem oli valimistel osalemine 1979. aastal, mil Euroopa Liidu üheksa liikmesriiki valis ühisparlamenti esimest korda. Siis oli valimisaktiivsus 61,99 protsenti.

HELVE LAASIK

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus