Reedel külastas Jõgevamaad päästeameti delegatsioon eesotsas peadirektor Mati Raidmaga, et arutada koos kohaliku päästeteenistuse ning maavalitsuse töötajatega muudatusi päästeameti süsteemis. Raidma sõnul kaovad Eestis ära 15 maakondlikku päästeteenistust iseseisvate organisatsioonidena. Politseiameti eeskujul jagunevad päästeameti organisatsioonid Põhja, Lääne, Ida ja Lõuna regiooniks, keskustega Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Tartus.
Raidma kinnitusel puudutavad ümberkorraldused eelkõige administratiivset poolt ja päästekomandode operatiivvalmiduses ei muutu midagi. Raidma sõnul töötab Päästeameti süsteemis ligi 2600 inimest ning neist kolmveerandit ei puuduta muutused mitte kuidagi.
Teenuse kättesaadavus ei halvene
Päästeameti peadirektori Mati Raidma sõnul ei ole päästeteenistuste nelja regiooni koondamise peamiseks põhjuseks rahaline kokkuhoid, vaid soov pakkuda paremat teenust ning Päästeameti tööd paremini organiseerida.
Regionaalsele tasemele koondatakse raamatupidamine ning personaliarvestus. Kaob ka päästeteenistuse direktori ametikoht, kuid päästjate tööd jääb kohapeal juhtima pealik.
Järvamaa Päästeteenistuse direktor ja Lõuna-Eesti töörühma juht Margo Klaos ütles, et kõige olulisemaks on inimene ning inimese jaoks ei saa ega tohi teenus halveneda, seepärast jäävad alles kõik komandod ning ka nende isikkoosseisu ei vähendata.
Alles jääb ka päästeteenistuse nimi ja sümboolika. Ka jäävad alles spetsialistide töökohad kohalikes päästeteenistustes, kuigi ametinimetused võivad muutuda.
“Päästeteenistust maakonna tasandil tuleb väärtustada. Kriisireguleerimistöö ja hädaolukorraks valmisolekul on päästeteenistus maavalitsuse peamiseks partneriks. Erinevalt mõnedest teistest riigiametnikest ei saa päästjaid kuhugi kokku koguda, sest õnnetuste puhul on väga oluline kohale jõudmise aeg,” ütles Raidma.
Oluline ennetustöö
Regionaalse keskuse juures hakkab tööle kriisireguleerimisbüroo, mis peaks pakkuma maavalitsustele abi kriisiolukordade lahendamisel, samuti lisanduvad inimesed, kes teevad ennetustööd ja kelle ülesandeks jääb ka regulaarne tuleohutuskontroll.
Raidma sõnul peaks tulekahjude põhjuste selgitamine keskustes muutma selle töö senisest tõhusamaks ning kiiremaks.
Kui ennetustööd tehakse praegu projektidepõhiselt, siis inimeste töölevõtmisega keskustesse muutub see pidevamaks ja tõhusamaks. “Arvestades Eesti väga kurba statistikat tuleõnnetuste osas, peame tegema kõik, et turvalisust parandada,” rääkis Raidma.
Kohalikud päästeteenistused saavad juurde ülesandeid, näiteks kriisireguleerimises ja ennetustööl.
Jõgevamaal kriisireguleerimise plaan olemas
Raidma ütles, et Jõgevamaa on selles mõttes üks edumeelsemaid maakondi, et siin on olemas kriisiolukordade reguleerimise plaan ning kriisireguleerimiskomisjon maavanema juhtimisel töötab juba praegu edukalt ja aktiivselt.
Maavanem Aivar Koka sõnul on Jõgevamaa päästeteenistus olnud maavalitsusele kriisireguleerimis- ja ennetustöö tegemisel väga heaks partneriks ning kohapealne koostöö peaks kindlasti jätkuma ka edaspidi.
Päästjad saavad tehnikat liisida
Päästeameti alluvuses hakkab tööle demineerimiskeskus, mille koosseisus hakkavad kõigis neljas regionaalses keskuses
tegutsema seni sõjaväestatud päästeüksusse kuulunud demineerijad. “Suurem osa demineerijaid, kes seni töötasid sõjaväestatud päästeüksuses, vahetavad ainult sõjaväe mundri päästeteenistuse oma vastu. See tähendab, et demineerimistööde kvaliteet ei muutu,” ütles Raidma.
Mati Raidma sõnul saab novembriks selgeks, kui palju saavad päästekeskused raha tuleval aastal. Praegu on mureks väikesed palgad, mis sunnivad väga häid töötajaid lahkuma. Peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul on lootust, et kui võetakse vastu 2006. aasta eelarve, on võimalik ka palku tõsta. Oluline uuendus on tehnika osas, nimelt saab Päästeamet üle minna liisingupõhisele hankele. See aga omakorda võimaldab uuendada autoparki, mis on väga vananenud.
EVA KLAAS
