Jõgeva maakonna rahvastikutoimingute talituse andmetel registreeriti mullu maakonna omavalitsustes 166 poisi ja 146 tüdruku sünd. Linnades sündis 120 ja valdades 192 last, kaksikuid oli kaks paari. Viimasel kolmel aastal ongi beebisid linnadesse varasemast rohkem tulnud. Näiteks mullu sündis Jõgeval kümme ja Põltsamaal üheksa last rohkem kui tunamullu. Valdadest oli sündide poolest teistest rikkamad Jõgeva (35 last), Põltsamaa (32), Palamuse (30) ning Tabivere vald (22). Palamuse vald ongi maakonna ainuke omavalitsus, kus iive on olnud juba mitu aastat tasakaalus või natuke plussis. Eelmisel aastal jõudis sealsete elanike loomulik iive koguni üheksa inimese võrra plussi (vallas registreeriti 30 sündi ja 21 surma). Üle mitme aasta jõudis maakonnas iibega plussi veel teinegi vald – Tabivere (22 sündi, 21 surma).
Noored rändavad mujale
“Jah, statistika näitab, et meil oli 30 sündi. Teadaolevalt oli neid rohkemgi, kuid paar noort lahkusid meie vallast kohe, nagu laps sündis. Paistab, et oleme teistega võrreldes vaesemad ja saame anda lisaks riigipoolsele 5000 krooni suurusele sünnitoetusele vaid 2000 krooni. Mingi toetus see muidugi on, kuid mõne arvates saab selle raha eest vaid korralikud titevarbaliigud teha. Kuid paistab, et noortele siinsed elamistingimused sobivad ja lapsi tuleb juurde, viimasel ajal eriti Luual. Mullu lootsime, et tuleb veelgi positiivsem aasta ja vallaelanike arv ei vähene, vaid koguni kasvab. Olekski nõnda olnud, kuid 25 noort lahkusid meilt Soome tööle ja elama ning hakkavad seal maksumaksjateks. Küllap poleks mehed väljamaale läinud, kui siinse töö eest oma 15 tuhat krooni kätte saaks. Meilgi on juba oskustöölistest puudus. Otsin korralikku traktoristi, kuid pole veel leidnud,” nentis Palamuse vallavanem Urmas Astel. Palamuse valla on oma elukohaks registreerinud 1229 meest ja 1238 naist, mida on 22 inimest vähem kui aasta tagasi.
Rahvastikuregistri andmetel on Jõgevamaal 1. jaanuari seisuga 37 643 elanikku (19 525 naist ja 18 118 meest). Aastaga kahanes maakond 945 elaniku võrra ? linnades jäi vähemaks 310 ja valdades 635 inimest.
Rahvastikutoimingute talituse juhataja Hilja Kivimetsa sõnul ei tarvitse statistilised andmed peegeldada tegelikku olukorda, sest inimesed võivad sünde ja surmasid registreerida ka mujal kui elukohajärgses pereasutuses. Abielu sõlmimisel on kohavaliku võimalus aga veelgi suurem ? abielu võivad registreerida ka selleks volitatud vaimulikud.
Mullu sõlmiti Jõgevamaal 65 abielu, neist vaimulike poolt 14. Kõige noorem abielluja oli äsja 18-aastaseks saanud naine, vanim aga 65-aastane mees. Abielu lahutamiseks esitati Jõgeva maavalitsusele 62 avaldust. Lahutuseni jõudis 56 abielu, kuus abielupaari siiski loobusid sellest soovist. Mullu oli abielu lahutajaid rohkem kui kolmel eelnenud aastal, kuid abiellujaid vähem. Kõige lühem abielu jõudis kesta vaid aasta, pikim aga 36 aastat. Kõige rohkem (13) sooviti lahutada 21-25 aastat kestnud seaduslikku abielu.
Lastel ilusad ja huvitavad nimed
Seda, et abielusadamasse enam ei kiirustata, näitab ka sünniregister: maakonnas sündinud 312 lapsel olid vanemad abielus vaid 103-l, üksikemadel sündis 49 last ja isast põlvnemine tuli tuvastada 160 korral. Kõige noorem ema oli 16 ja vanim 43 aastane. 131 ema sünnitasid oma esimese (2005. aastal oli neid 127), 87 teise ja 56 kolmanda ning 17 viienda lapse. Oma maimukestele nimepanekul ollakse endiselt leidlikud: lisaks sagedamini esinevate poisslastenimedele Sander, Sten, Marten, Markus, Kaspar kirjutati sünnitunnistusele ka Ravil, Raian, Randes, Tamor, Kalvin, Kahro, Kennet, Kenneth jt. Õige paljud tüdrukud said aga topeltnimed nagu Lenna-Loviisa, Aliise-Ristelbert, Rahel-Leandra jt. Mullu olid populaarsemad nimed Sandra, Laura, Liis ja Annabel. Vähem esinevad ja huvitavad nimed olid näiteks Lupe, Vitalina, Adriana, Avelana, Anel, Ingeli, Izabel ja Fiona.
Eelmisel aastal lahkus elavate hulgast 485 jõgevamaalast, täpselt sama palju surmasid registreeriti ka 2005. aastal. Suri 254 meest ja 231 naist. Põhiliseks surmapõhjuseks on endiselt veresoonkonna ja südamehaigused ning vähkkasvaja. Kümnel korral põhjustasid surma õnnetusjuhtumid, viiel enesetapp ja kaheksal alkoholism. Kui õnnetusjuhtumitest ja enesetappudest põhjustatud surmasid registreeriti maakonnas mullu vähem kui paaril eelmisel aastal, siis alkoholismist tingitud surmade arv on kasvanud.
ARDI KIVIMETS
