Täna algav ning veebruari lõpuni kestev hundijaht võib Jõgevamaa jahimeestel üldse vahele jääda, sest esialgu ei eraldanud keskkonnaamet meie maakonda ühtegi hundi ega ilvese küttimise luba.
Septembri lõpus peetud Jõgevamaa jahindusnõukogu istungil tehti keskkonnaametile ettepanek nelja hundi ja kahe ilvese küttimiseks Jõgevamaal. Keskkonnaamet aga lube meie maakonda ei väljastanud. Hundilaskmise luba ei saanud ka Ida- ja Lääne-Virumaa, Valga- ning Viljandimaa jahimehed. Ilveseid võib sel hooajal küttida vaid Vormsi saarel.
Kohalikke võiks rohkem usaldada
Jõgevamaa jahimehed on sellest otsusest siiralt pettunud. Põltsamaa piirkonna jahimees Margo Miljand tunneb, et ulukiseireosakond, kelle ettepanekute järgi keskkonnaamet küttimislube väljastab, võiks ikkagi kohalikke jahimehi rohkem usaldada ning jahindusnõukogu ettepanekuid tõsisemalt võtta.
Miljand selgitas, et nõukogu välja käidud kvoodid ei ole õhust võetud, vaid peegeldavad selget vajadust huntide laskmiseks. Seda kinnitab Miljandi sõnul asjaolu, et hundid on Jõgevamaal murdnud ka koeri. “Kui metsloom juba koduõuele tungib, siis on ta hädas. See pole ju ka normaalne, kui peremees leiab kodus ketist ainult oma koera pea,” kirjeldas ta olukorda. Jahimehed kahtlustavad, et hundilaskmise lubade napp kvoot on seotud ka Euroopa Liiduga, sest mujal Euroopas on suurkiskjate arv väike.
“Mul poleks selle vastu midagi, kui siin kasvatataks Lääne-Euroopa jaoks hunte ja ilveseid. Tulge ja viige nad siis näiteks Saksamaale,” pakkus Miljand, kelle arvates tuleb kiskjate arvu piirata ikkagi enne, kui nad kahju jõuavad teha. “Kas tõesti peab mõni seeneline selleks ära söödama, et küttimiseks luba antaks,” küsis ta.
Hundijaht algab lume tulekuga
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitas, et praegu välja käidud huntide laskmise kvoot on vaid esialgne ning lube võidakse vajadusel juurde anda. Huntide arvukust saab kõige paremini hinnata jälgede järgi lumel ning seega on esimese püsiva lume tulek oluline faktor.
Kui aga lund sel aastal maha ei tulegi, võetakse arvesse jahimeeste tähelepanekuid ning huntide tehtud kahjusid ja vajadusel väljastatakse neid asjaolusid arvesse võttes lisaload.
“Esimese püsiva lume tulles lastakse tavaliselt ka hooaja esimesed hundid, sest siis on neid jälgede põhjal kergem leida ning nad annavad ise end paremini näole,” tõdes hundiekspert Peep Männil. Ta soovitab hunti küttida soovivatel jahimeestel kannatlik olla, kinnitades, et paikades, kus huntide arvukust on tarvis piirata, küttimislube kindlasti ka väljastatakse.
Esmane huntide küttimise kvoot 2014. aastaks maakondade kaupa
Maakond taotlus kvoot
Harjumaa 12 4
Hiiumaa 10 3
Ida-Virumaa 2 0
Jõgevamaa 4 0
Järvamaa 9 3
Läänemaa 2 3
Lääne-Virumaa 6 0
Põlvamaa 7 4
Pärnumaa 15 5
Raplamaa 4 2
Saaremaa 8 6
Tartumaa 6 4
Valgamaa 5 0
Viljandimaa 6 0
Võrumaa 7 6
Allikas: Keskkonnaamet
i
EILI ARULA
