15. veebruaril said Põltsamaa kirikla pastoraadi hoone valges saalis kokku Jõgevamaa gümnaasiumide parimad kõnelejad, et rääkida oma eakaaslastele sellest, mis nende jaoks tundub kõige põnevam ja meelierutavam.
Tänavusest maakondlikust kõnevõistlusest võttis osa üle tosina kõneleja. Konkurents tõotas kujuneda väga tihedaks vaatamata asjaolule, et kahjuks jäid esindamata mõnedki koolid, mis eelmistel aastatel on olnud usinad osavõtjad. Kohale olid tulnud kõnelejad mõlemast Jõgeva gümnaasiumist ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Tänavuse ?ürii töö kujunes liikmete hinnangul oodatust pingelisemaks. ?üriis olid Andres Linnupuu Viljandi Kultuuriakadeemiast, Merle Maidla Tartu Ülikooli Usuteaduskonnast ja Helena Kolga Põltsamaa Ühisgümnaasiumi esindajana.
Osav trikk tõi edu
Kõik kõnelejad esitavad esimess voorus kodus ette valmistatud kõne vabal teemal. Mis on siis see, mis erutab tänapäeva noorust? Kõne teemadeampluaa on väga lai, ulatudes tõsistest aruteludest kooli demokraatia ja naise õiguste valdkonnast kuni ilukõnedeni armastusest ja muusikast. Teisalt arvustati kübermängude, filosoofia, mänguasja- ja tubakatööstuse telgitaguseid.
Tähelepanuväärne olid ka publiku mõjutusvahendite arsenal, mida kõnelejad kasutasid. Esinejate ette toodi suure purgiga uriin, et igaüks saaks tõesti omal nahal tunda, millisesse kastmesse võib sattuda see, kes koolis liialt sõna võtma kipub.
Taavi Libe kutsus aga üles publikut hääletama ja manipuleeris inimestega osavalt, andes ette põneva valikuvõimaluse.
Publik sai nimelt valida, millist teadmata sisuga kõnet ta tahab kuulata. See samm oli heaks sissejuhatuseks tema kõnele vabamüürluse eesmärkidest.
Olgu etteruttavalt öeldud, et Taavi saavutas ka lõpuks parima koha ja on seega tänavu parim kõneleja Jõgevamaal. Tema teise vooru kõne oli teemal ?Teine Eesti?. Ta rääkis eestlaste püüdlusest tõmmata punane joon läbi rahva teadvuse, et selle abil ennast teistest kõrgemale upitada, nägemata sealjuures oma väiksust, rahulolematust ning tühje taskuid. Taavi kõne oli ka teise vooru tugevaim ning see talle lõpuks võidu tõigi. Hea kõne ei pea olema fakte täis
Teises voorus tuli kõne kohapeal poole tunni ette valmistada. Teemaks oli ?Sõda, rahu?, ?Teine Eesti? või ?Siin ma olen?. Teise vooru jõudsid peale Taavi Libe veel Krista Kõrgesaar, Siim Maripuu, Tõnis Tobre, Marta Meier ja Margus Udam. Neist viimane võitis publikupreemia. Tema kõne armastusest kui enese ja kaaslaste jaatamisest ning nende teenimisest läks paljudele otse südamesse ja näitas, et hea kõne ei pea olema alati väga faktirohke, et mõjuda. Oluline on jõuda kuulajate hinge ja see helisema panna.
Teise vooru kõnedest tasuks ehk esile tõsta Marta Meieri huvitavat teemalahendust. Marta näitas väga ilmekalt, et iga inimene, kes võib olla täna kuulaja, väärib ka ise kuulamist.
Tõnis Tobre kõne aga keskendus sõja ja rahu teemale, tõestades, et inimesed vajavad rahu ja selleks peavad nad sõdima egoismiga.Kahe vooru tulemusena selgusid ka parimad kõnelejad. Parimatest parimaks tunnistati Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane Taavi Libe. Teine ja kolmas koht läksid jagamisele Krista Kõrgesaare ja Siim Maripuu vahel. Krista üllatas oma kõne aktuaalsuse ja efektiga. Tema mõlemas kõnes oli kesksel kohal eelkõige kooli ja ühiskonna soov karistada teisitimõtlejaid ja nõrgemaid. Siim Maripuu Jõgeva Gümnaasiumist võitis kuulajate poolehoiu eelkõige tänu väga heale kõne ülesehitusele ja kontakti saavutamisele publikuga.
ILMAR PAJUMÄGI
