Maapäevaks valmistumisega alustati tasapisi juba pärast Pärnumaal peetud VI Maapäeva 2005. aasta juulis. 2006. aasta kevadel selgitati maapäeva ja sellega seonduvaid ettevõtmisi kolmes Jõgevamaa erinevas piirkonnas. Eelmise suve ja sügise jooksul jõudsid Kodukandi maakonnaühenduse juhatuse liikmed käia kõikides maakonna valdades tutvustamas ettevõtmise olemust, eesmärke ja selleks vajalikke ettevalmistustöid. Praeguseks on selgunud, millise maakonna delegatsioone kusagil meie maakonna vallas vastu võetakse, kus tegutsevad töörühmad jne.
Kõige olulisem on koostöö
Kodukandi maakonnaühenduse koordinaatori Pille Tuti sõnul on kõige tähtsam, et koostöö sujuks. Et Eesti Külaliikumisega Kodukant ja Kodukandi maakonnaühendusega haakus kohe aktiivselt Jõgeva maavalitsus, see on aidanud maapäeva ettevalmistusi sujuvalt korraldada. “Ka vallad on praeguseks juba suure töö ära teinud,” kinnitas Kodukandi maakonnaühenduse juhatuse esimees Karina Kaarepere.
Viimatisel Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul tutvustas Pille Tutt omavalitsusjuhtidele maapäeva ettevalmistusi. Jõgevamaa vallavanemate ja linnapeadega oli seekord kohtuma tulnud ka Eesti Külaliikumise Kodukant uus tegevjuht Kadri Pau ning suhtekorraldaja ja meediajuht Aime Vilu. Hiljutisel kokkusaamisel valdade külaliikumise aktivistide ja kohapealsete koordinaatoritega arutati aga eeloleva maapäevaga seonduvat juba üksikasjalikumalt. Et info oma piirkonnas paremini liiguks ja asjaajamised edaspidi sujuksid, selleks on kohapeal enamasti paika pandud nii koordinaatorid kui ka nende abid. Mõnes paigas on need ülesanded külaseltside eestvedajatel, kultuuritöötajatel jt. Edukalt on kulgenud ettevalmistused Palal, kus tegemisi juhib Margit Soieva, Tabiveres on asju aktiivselt ajanud Tiina Tegelmann ja Tiia Pärtelpoeg. Jõgeva vallas suunab maapäeva ettevalmistusi Marika Prave, Pajusis Aili Soolepp, Palamusel Valdi Reinas, Puurmanis Keiu Kess, Põltsamaa vallas Liia Lust, Saarel Andri Plato, Tormas Krista Pint jne.
Sisuliselt võtab VII Maapäeval Jõgevamaa iga vald vastu ühe maakonna delegatsiooni. Kus vallas aga külaliikumine aktiivsem, sinna on saabumas koguni mitme maakonna esindajad. Mida külalistele kohapeal näidatakse, kellega kohtutakse ja missugust kultuuriprogrammi pakutakse, see on valla toimkondade korraldada. Maakonnatoimkond üritab asju koordineerida ning edasisi plaane juba konkreetsemalt määratleda. Märtsi teisel poolel peab olema täpsemalt teada, kui palju on ettevalmistusega võimalik kaasa haarata vabatahtlikke selle nimel, et maapäeva töö kulgeks sujuvalt. Samas on ka oluline, et külalistele jääks Jõgevamaast hea mulje ning tekiks huvi siia ka edaspidi tagasi tulla.
Oodata on 400 külalist
VII Maapäev peetakse 17. – 19. augustini. Läbivaks teemaks on “Ettevõtlik Eesti küla Euroopa Liidus”. Kokku on oodata neil päevil meie maakonda 400 külalise ringis, kellest 300 valdadest ja küladest üle Eesti, 30 teistest riikidest ning veel on tulemas poliitikuid, riigitegelasi ja kõrgeid ametnikke ? nagu maapäevadel ikka. On ju maapäevade ülesanne seada külaliikumise edasisi sihte, leida lahendusi üleskerkinud probleemidele ja teha ettepanekuid Riigikogule, ministeeriumile, omavalitsustele jne.
Esimesel päeval saabuvad maakondade delegatsioonid Jõgevamaa valdadesse. Sama päeva õhtuks koondub aga kõikide tegevus Kuremaale, kus VII Maapäev pidulikult avatakse ning kuulutatakse välja ka Aasta Küla. Teise päeva hommikupoolik möödub kokku kümne töögrupi tegevusega erinevates paikades, päeva teine pool aga Kasepääl Kala- ja Veefestivalil koos vastavate programmidega. Viimasel päeval peetakse Kuremaal suurt käsitöölaata, mis korraldatakse ilusa ilmaga pargis. Käsitöölaadal saab näha, mida kõike meie maakonna käsitöömeistrid teha oskavad. Ühtlasi on võimalik ka käsitöid müüa ja osta ning osaleda õpitubades, kus on võimalik tegelda viltimise, klaasvitraa?i, õletööga jms. Kes aga oskab teha midagi huvitavat ja on seda valmis ka soovijatele õpitubades edasi õpetama, see võiks korraldajatega Kodukandi maakonnaühendusest kontakti võtta.
VAIKE KÄOSAAR