Anu Kaste ei oska aimatagi, miks just talle see ettepanek tehti. “Mulle tuli see pakkumine üllatusena,” tunnistas ta. Üht-teist võis ta muidugi loogiliselt tuletada. “Ütlesin, et mõistan Jõgeva maksuameti juhti Jüri Ütti suurepäraselt ? ta peab osa inimesi koondama, samas ametit reformima. Ma ise elasin selle läbi Jõgeval statistikabürood juhatades.”
Järelemõtlemiseks jäi talle väga vähe aega. Nii poeg kui ka elukaaslane andsid nõu pakutud ametikoht vastu võtta. Lähedaste toetuseta poleks Anu Kaste teda ees oodanud raskustega suutnud toime tulla.
Väga raske algus
Juhi rollis on Anu ka varem olnud. Aastatel 1987-1995 juhatas ta Jõgeval statistikabürood. “Siis oli kõik hoopis teistmoodi, me olime ise ka teistsugused, sest aeg oli teine.”
Käesolevast aastast on maksuametis palju muudatusi ? uued programmid ja uued tööjaotused töötajate vahel.
Revidendina töötas Anu Kaste iseseisvalt, teenindusbüroos on väga tähtis meeskonnatöö. Algul oli kõik väga raske, õhkkond oli pingeline. Pinged olid tekkinud juba möödunud aasta novembrist, keegi ei teadnud, kes on kandidaat büroo juhataja kohale, kui palju inimesi struktuurimuudatusega töö kaotab.
“Teadsime, et büroosse jääb tööle 9-10 inimest, aga meid oli tööl 21. Kas osa inimesi lähevad Tartu alluvusse, kui paljud saavad Tartus tööd? Kaks inimest soovisid ise koondamist, ülejäänud 19 olid nagu sütel,” rääkis Anu.
Eelmine Jõgevamaa maksuameti juht Jüri Ütt jäi jaanuari algusest haiguslehele, teda asendas maksude osakonna juhataja, kelle õlule jäi koos juristiga koondamisteadete kättejagamine. Ka maksude osakonna juhataja ametikoht koondati, seetõttu tulnuks koondamispaberid juba Anu Kastel laiali jagada.
“Otsustasime nende büroo töötajatega, kes ametisse jäid, et igaüks annab kellelegi tööraamatu ja maksu- ning tolliameti tänukirja kätte.”
Kokku jäi 23. veebruarist Jõgeva maksuametis töökohast ilma 6 inimest, neist kaks jäid kohe pensioni ootele, kolm küllalt noort inimest pole praegu veel tööle läinud. Nii väikese maakonna jaoks nagu on Jõgeva, muutub pea kümne kvalifitseeritud spetsialisti töötuks jäämine tõsiseks probleemiks. Oma väljaõppele vastavat tööd inimesed ei leia, kõne alla tuleb tööle käimine Tartusse.
Kõikidele koondatutele pakkus Maksu- ja Tolliamet Lõuna Maksukeskuses küll tööd, kuid nad ei võtnud pakutut vastu. Varem osakonnajuhatajana töötanud inimesel pole mõtet spetsialistina jätkata, tema jaoks tähendaks see ametiredelil madalamale positsioonile asumist, noor inimene võib ka mujal tööd leida.
Ka revidente enam Jõgeva teenindusbüroo kooseisus pole, kuid maakonnakeskuses on kaks Lõuna Maksukeskuse revidenti, kes kontrollivad maksude tagastusi. Lõuna Maksukeskuse töötajaid on Jõgeval lisaks revidentidele veel kolm ? autojuht, sekretär ja maksude sissenõudmisspetsialist.
Deklaratsiooni on parem täita arvutis
Kui koondamised mööda said, algas märts. Kergemaks ei läinud Anu Kaste töös midagi, sest märts on alati maksuametis üks töörohkemaid kuid olnud ? eelmise aasta tulude deklareerimine jõudis haripunkti.
Tänavu oli maksuamet lubanud enammakstud tulumaksu kodanikele viie päeva jooksul tagasi maksta. “Seda tulnuks siiski rohkem lahti seletada ? viie päeva jooksul said rohkem makstud summad tagasi need maksumaksjad, kes olid deklareerinud ainult palgatulu või polnud oma eeldeklaratsioonile midagi lisanud. Teavet ei jagatud piisavalt ning seetõttu arvasid e-maksuametis deklareerinud maksumaksjad, et kõik saavadki oma raha viie päeva jooksul tagasi,” selgitas Anu Kaste.
Kõik Jõgeva büroo töötajad olid hõivatud klientide teenindamisega. Büroo juhataja jõudis vaid meilidele vastata. Maksu- ja Tolliameti üldmeiliaadressile saadetud küsimused suunati piirkondadesse, mõnel päeval tuli kokku kuni 130 e-kirja. Maksumaksjad tahtsid kiiresti vastuseid, aga vastajad pidid kõigepealt olukorraga tutvuma, otsima andmeid, leidma vastuseid erinevatest andmebaasidest. See kõik võttis aega.
Kui korraga tahab väga palju inimesi üht ja sama internetilehekülge kasutada, kukub ühenduskiirus. Mõnel päeval kadus internetiühendus sootuks.
“Mina töötasin revisjoni-, mitte maksude- ega teenindusosakonnas. Teenindusbüroo töötajate ülesanded on praegu samad mis maksude- ja teenindusosakonnal enne, sellepärast polnud mul neid kogemusi,” nentis vastne büroojuhataja.
Väga palju inimesi armastab oma tuludeklaratsiooniga isiklikult maksuametisse kohale tulla, märtsis olid pikad järjekorrad. Inimesed olid nördinud ja raiskasid tublisti oma aega, kuigi nad leiaksid suurema vaevata arvuti, kus oma deklaratsioon ära täita. Ka Jõgeva teenindusbüroos on kliendiarvuti. Seda kasutati, kuid oleks saanud veelgi intensiivsemalt kasutada.
Tuludeklaratsioonide esitamise tippajal märtsi lõpus oli nii, et kui bussid Jõgevamaa eri paigust maakonnakeskusse jõudsid, tekkis ka maksuameti teenindusbüroos järjekord. Lõuna Maksukeskuse teenindusosakonna juhataja tuli kord märtsis Jõgevale ja nägi, et järjekorda peaaegu polegi. Kui ta hakkas ära minema, oli teenindusbüroo puupüsti rahvast täis, ta ei saanud inimete vahelt välja.
Kodutöö tuleks enne seminari ära teha
Anu Kaste soovitab kõikidel, kellel maksualased küsimused tekivad, otsida kõigepealt vastust e-maksuametist ehk internetist tolli- ja maksuameti koduleheküljelt. “Kasulik teave” on väga hea link kõikide maksude juures, seal on erinevaid näiteid, mis on koostatud maksumaksjate küsimuste alusel. Kodus või töölaua taga on võimalik rahulikult otsida ja lugeda.
“Kui internetist vastuseid ei leia, siis tuleks pöörduda teenindusbüroo poole. Muidugi me vastame, aga meilgi võtab keerulisemale küsimusele vastamine pisut aega. Praegu on väga palju küsimusi käibemaksuseaduse muudatuste kohta. Ettevõtjad ei saa aru, et seoses Euroliitu astumisega tuleb Saksamaa firmaga kaubelda samamoodi nagu Tartu ettevõttegagi.”
Paraku tulevad osad raamatupidajad koolitusele n-ö mütsiga lööma, enamasti pole nad uut seadust lugenudki. Mõned asjad tuleks endale selgeks teha, vähemasti mõisted. Mõni taob endale vastu rindu ja kinnitab, et ei hakka näiteks iialgi Soomest kaupa ostma. Aga kui järgmisel nädalal peab ostma, on vaja uut seadust tunda.
Ideid on, aga neid ei rakendata
Jõgevamaal napib ettevõtlikke inimesi. Ettevõtete arv 1000 elaniku kohta on väiksem vaid Ida-Virumaal, vastavad näitajad 18,5 ja 15, Eesti keskmine on aga 38,8. Samuti on Jõgevamaa tööhõive määralt maakondade võrdluses eelviimasel ja tööpuuduselt teisel kohal ja ettevõtete realiseerimise netokäibelt ühe elaniku kohta Eestis viimasel kohal, leibkonna keskmise kuusissetuleku järgi tagantpoolt kolmandal kohal. Need on murettekitavad arvud.
“Eks ettevõtjate vähesus ole ammustest aegadest Jõgevamaa suur probleem olnud. Ma ei oska seda põhjendada, miks nii on. Jõgeval on palju heade ideedega inimesi, aga nad ei rakenda neid ideid,” arutles Anu Kaste.
Viis aastat eraettevõttes pearaamatupidajana töötanud, kuid kogu ülejäänud elu riigileiba söönud Anu Kaste hinnangul on väga palju ettevõtlikke inimesi Jõgevamaalt ära läinud. Küllap nad rakendavad oma oskusi ja teadmisi mujal.
Elupõlise jõgevlasena leidis Maksu- ja Tolliameti Jõgeva teenindusbüroo juhataja Äripäeva ettevõtjatele korraldatud seminari banketilt vaid käputäie kohalikke inimesi. Enamik on sisserännanud, kes on Jõgevamaal äri ajama hakanud. “Väga tore oli kuulata ASi Werol Tehased juhti Erki Aavikut. Pärast maavanem Margus Oro pessimistlikku sõnavõttu mõjus tema huumorimeelne esinemine väga värskendavalt.”
Seadused hakkavad pigistama
Anu Kaste peab üheks kapseldumise põhjuseks sedagi, et meie maakonna ettevõtjad tegutsevad omaette, nad ei suhtle eriti. Väga vähe tehakse koos põhimõttel sina aitad mind, mina aitan sind. Ka kohalikud omavalitsused ei anna inimestele alati vajalikku optimismisüsti ega õhuta tegutsema. Võib-olla inimesed ei julgegi enam oma ideega kohalikku omavalitsusse minna. Kui see nii on, siis tuleks inimestel natuke oma kodust kaugemale hakata mõtlema. Võib-olla see polegi nii raske.
Anu Kaste tuli eraettevõtlusest riigiettevõttesse sellepärast, et erasektoris polnud tööd. Firma, kus ta pearaamatupidajana töötas, läks pankrotti. Mõnda aega oli naine töötu. Seejärel töötas teeninduses, kuid mitte oma erialal. Maksuameti revidendi kohale kandideeris ta 2001. aastal.
“Ei ole nii, et eraettevõttes peab tegema kõik kiiresti ära ja riigifirmas on mõnikord aega laialt käes,” tunnistas Anu. Ta ei välista, et kunagi võis riigitööl osa asju määramatuks ajaks edasi lükata, kuid nüüd ei saa nii, meie töö on igas valdkonnas tähtaegadega määratletud.
Väga palju on räägitud variisikutest ehk nn tankistidest. Anu Kaste hinnangul ongi ühe osa ettevõtjate n-ö elustiiliks saanud riiulifirmade ja tankistide kasutamine. Õnneks jääb taolisi inimesi aina vähemaks. Vähemalt käibemaksu osas peaks uus seadus pettusi pidurdama, sest maksuametnikud võivad käibemaksukohustuslaseks registreerimisel kontrollida, kas koht, kuhu ettevõte on registreeritud, on ka reaalselt olemas ja firma tegutseb või hakkab tegutsema. Suvaliselt korterisse registreeritud firma käibemaksukohustuslaseks registreerimisest võib maksuamet ka keelduda. “Ring läheb aina koomale, petturite tegevus ei ole enam efektiivne. Kui uusi firmasid juurde ei tule, saab seda liiki petturlusele pidurid peale.”
Ka lemmikraamatut kaks korda ei loe
Õnneks on enamik maksukohuslasi Jõgevamaal normaalselt toimivad firmad, rõhutas Anu Kaste.
Tööpäeva lõppedes tahab värske büroojuhataja rahu saada, sest päeva jooksul on ta väga paljude inimestega suhelnud. “Meil on koer, temaga peab tegelema. Maja ümber aias on alati nokitsemist, meil on ka kasvuhoone. Samuti vajavad hoolt toalilled. Mulle meeldib kodus tegutseda, olen kodune inimene,” rääkis Anu.
Kunagi armastas ta ka kududa-heegeldada, aga praegu ei jää selleks enam aega. Ja terve päev arvuti taga istumist tähendab, et silmad on omajagu väsinud ja peene näputööga õhtul enam tegelda ei tahagi.
Samal põhjusel ei taha ta televiisorit vaadata. Samuti ei vaata Anu kunagi üht filmi mitu korda ega loe kahte korda oma lemmikraamatuid, sest pole enam põnev, kui kõik on juba meeles ja teada, kuidas lugu lõpeb.
HELVE LAASIK
