Jõgeva haigla arst Petro Bobjak ja õde Orisja Krepkova muretsevad oma sünnimaale ülipingelisel ajal lähedaste saatuse pärast. Nad soovivad, et Ukraina pääseks sõjast ning kujuneks demokraatlikuks ja arenenud riigiks.
Jõgeva haigla arst Petro Bobjak on sündinud 1966. aastal Lääne-Ukrainas Ternopili oblastis Koldodribka külas. “Minu ema ja isa ning teisedki lähedased elavad seal praegugi. Kui viimati kunagises kodukandis käisin, võis seal märgata tugevat majanduslikku mahajäämust, mida näitasid ka remontimata teed. Ukraina allakäiku võib suuresti pidada president Viktor Janukovitši võimuloleku tagajärjeks. Ühiskonnaelus vohas korruptsioon. Kui tahtsid midagi korda saada, näiteks kasvõi arsti juurde pääseda, tuli selleks mitteametlikult ja ebaseaduslikult maksta. Mitmeid ettevõtjaid tabasid äpardused ja õnnetused. Näiteks tehti ühele firmajuhile ettepanek müüa moodne restoran. Kui ta ei nõustunud, süüdati hoone põlema,” rääkis Bobjak. Tema tuli Eestisse elama 1983. aastal, mil asus õppima Kohtla-Järve meditsiinikooli.
Maidan, rahvusliku uhkuse allikas
“Rahulolematus valitseva olukorraga kujunes välja pikaajalise protsessina, mis algas siis, kui Janukovitš võimule sai. Võimulolijate kõrkuse ja rahvaga läbirääkimistest keeldumisega ei saadud enam leppida,” rääkis Jõgeva haigla meditsiiniõde Orisja Krepkova, kes on päritolult lääne-ukrainlane. “Mul elavad Ukrainas ema, isa ja õde, kes on väga mures kodumaa edasise saatuse pärast. Oma vaadetelt pole nad natsionalistid, sest suhtlevad meelsasti erinevatest rahvustest inimestega,” kinnitas ta. Ukrainlasi iseloomustas Orisja kui töökaid inimesi, kellel soov elada turvalises riigis, muuta seda jõukamaks ja kaunimaks.
“Ametist lahkuv Eesti peaminister Andrus Ansip on öelnud, et me võime olla uhked Eestimaa üle. Ukrainlaste rahvuslikku uhkust ja autoriteeti rahvusvahelisel areenil tõstsid tugevasti iseseisvusväljakul Maidanil toimunud sadu tuhandeid inimesi kokku toonud meeleavaldused. Massilise protestilaine põhjuseks olid rahulolematus korruptsiooniga ning soov elada euroopalike tavade järgi,” ütles Petro Bobjak.
Mõeldes Krimmile
Orisja Krepkova on veendunud , et Krimmi “liitmine” Venemaaga oli juba ammu ette kavatsetud operatsioon. “Minu sooviks on, et Krimmi kriisist ei algaks sõda ja selles piirkonnas ei hukkuks ükski Ukraina sõjaväelane. (Tegelikult on üks sõjaväelane juba hukkunud ja kaks saanud haavata teisipäevastes kokkupõrgetes Simferoopolis, kui rünnati Ukraina sõjaväebaasi – toim.)
Usun, et kui Krimmi elanikud näevad, et iseseisval ja demokraatlikul Ukrainal läheb hästi, hakkavad nad ka teisiti mõtlema,” ütles Petro Bobjak teisipäeval.
“Ma loodan siiski, et sõjast ja riigi edasisest tükeldamisest Ukraina pääseb. Maailm on võrreldes möödanikuga tänaseks tunduvalt muutunud ja paljud teravamadki poliitilised küsimused otsustakse majanduslikest huvidest lähtudes,” märkis Bobjak. Ta suhtleb oma Ukrainas elavate lähedastega pidevalt telefonitsi. Eestisse elama asumise plaane Petro vanematel pole, küll aga on tema vend kolinud Hispaaniasse.
Bobjakiga sai räägitud ka mõnest Ukraina ajaloolisest isikust kaugemas minevikus. “Ukraina liidrite hulgas on ikka olnud nii iseseisvuse pooldajaid kui ka lääne või Venemaa suunas vaatajaid. Viimaste hulka kuulub ka hetman Bogdan Hmelnitski. 1654. aastal otsustasid kasakad Perejaslavi raadal mitte alluda Poola kuningale, vaid Vene tsaarile. Põhjasõjas sõlmis aga hetman Ivan Mazepa liidu Rootsi kuninga Karl XII-ga. Leping pidanuks tagama Ukrainale iseseisvuse. Vabanemiskatse aga nurjus, sest nagu teada, võitis Poltaava lahingu Venemaa.”
Kellest peaks saama uus Ukraina president?
“Olukord on piisavalt keeruline. Ei tea, keda usaldada, mistõttu ei julge ühtegi sobivat kandidaati välja pakkuda,” lausus Orisja Krepkova, pidades silmas maisse planeeritud Ukraina presidendivalimisi. “Näiteks Julia Tõmošenkos ei saa ka kindel olla. Arvan, et ta on siiski sooritanud kuritegusid, sest niisama Ukraina kohus ikka vangi ei mõista,” arutles meditsiiniõde. Petro Bobjaki sünnikohas Ternopili oblastis toetas 2010. aasta presidendivalimistel üle 88 protsendi elanikest Tõmošenkot. Lähenevatel valimistel peab doktor Bobjak aga kõige asjalikumaks ja perspektiivikamaks kandidaadiks poliitikut ja ärimeest Petro Porošenkot, kes oli aastatel 2009-2010 Ukraina välisminister ning on juhtinud meeleavaldusi Maidanil. “Porošenko poolt lubavad hääletada ka minu sugulased Ukrainas,” lausus ta.
Petro Bobjakil aga on kavas kokku kutsuda Jõgevamaal elavad ukrainlased, ehk kujuneks sellest midagi seltsilaadset.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 22 573 ukrainlast, neist mitmel on kodu ja töökoht Jõgevamaal.
i
JAAN LUKAS
