MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liikme Heldur Lääne sõnul toimuvad bussiliikluses pidevalt muudatused. Ümberkorraldusi tuleb teha näiteks seoses kooli alguse muutusega, ühte või teise paika sõitvate reisijate vähenemisega. Aga ikka leidub inimesi, kelle jaoks on oluline, et buss peatuks just tema kodukülas. Ühistranspordikeskusel ei tohi ka selline probleem kahe silma vahele jääda. Usutluses Vooremaale rääkis Heldur Lääne firma ATKO omanäolisusest Jõgevamaal, rongi ja bussiliikluse kooskõlastamisest, koostööst maanteeameti ja majandusministeeriumiga.
Kuidas möödus Jõgevamaa ühistranspordikeskusele tänavune suvi? Kui aktiivselt kasutati sõitmiseks liinibusse ning kas kõik vajalikud sõidud said ikka tehtud?
Võrreldes eelmise aasta suvega võrdlemisi rahulikult. Kahjuks olime sunnitud mõne vähese reisijate arvuga liini ära jätma, aga tervikuna möödus kõik rahulikult. Kui liinil puuduvad sõitjad, siis pole ka protestijaid.
Kas on nii, et septembris algav uus kooliaasta toob reeglite muutusi ka maakonnasisesesse bussiliiklusesse, ennekõike just õpilasliinide osas. Mis on tänavu uut?
Jah, nii on see alati. Seekord lisas pinget Põltsamaa ühisgümnaasiumi uus algusaeg, poole tunni võrra hiljem. Nagu iga sisse töötanud süsteemi muutmine, oli ka see paljudele ebamugav. Reageerida tuli võrdlemisi kiiresti ja etteteatamise aega sageli ei olnudki. Õnneks hakkab juba harjumus tekkima ja loodan, et jõuludeks ei tule muudatused enam meeldegi.
Jõgevamaa uued omavalitsused saavad selle aasta lõpul kaheaastaseks. Kuidas on sellel perioodil arenenud koostöö Jõgevamaa ühistranspordikeskusega? Kuivõrd võime rääkida terviklikust Jõgevamaa ühistranspordipoliitikast?
Terviklik on see poliitika kindlasti. Selle eest pean ennekõike ise seisma. Mis puutub maakonda, siis see ühtsus on täna pigem valdkondlik. Ei oska hinnata, kas see on halb või hea, ega ma väga tea, mis muudes tegemistes maakonnas sünnib.
Kas Jõgevamaal on paiku, kuhu bussid ei sõida või seal veel ei peatu, kuid paikkonna elanikud soovivad, et bussiliiklus nendesse kohtadesse jõuaks?
Kui tikutulega otsida, siis ilmselt oleks, aga praegu otsitav sotsiaalse transpordi idee lahendab ka kõige varjatuma. Tegelik trend meie jaoks on vähese reisijate arvuga liinide sulgemine. Loodan selle teema juurde sel aastal enam mitte naasta, aga järgmisel aastal räägime vist sellest uuesti.
Jõgevamaad teenindab ATKO. Mõneski paigas, näiteks Harjumaal, on selle ettevõtte ja kohaliku võimu suhted pehmelt öeldes keerulised. Jõgevamaal pole vist erilisi vastuolusid olnud?
Harjumaa probleemid ei ole üheselt meie probleemid.
Millega seda seletada?
Kas ma just oskan seletada, aga ATKO on igas maakonnas oma nägu. Nii meil, Mulgimaal kui ka Järvamaal. Meie tegijad on kohapeal elavad inimesed. Eks neile lähevad kohalikud asjad korda ja ma olen väga tänulik mõistmise ja korraliku töö eest. Meie koostöö sujub.
Kuivõrd on Jõgevamaa bussipark uuenenud? Milline on vajadus nüüdisajastamise järele?
Bussipark on hankega paika pandud ja selles osas ei ole meil küsimusi. Bussid on uued. Ajakohastamine on paratamatu, aga niipea uut hanget ei tule ja seni midagi pliiatsist välja imema ei hakka. Mõned mõtted on loomulikult, aga ka mõned lahendused tuleb ära oodata.
Kas bussijuhte ikka jätkub? Lisandub neid juurde ka nooremast põlvkonnast?
See probleem on üleriigiline ja ka ilmselt meil. Meie tellijana otseselt kokku ei puutu, aga tean, et vedajal ei ole kerge. Ei taha osutada ei arstide ega õpetajate probleemile, pole valdkonda, mis on probleemidest puutumata.
Kas ATKO liinid on praegu ainuke bussifirma, mis teenindab Jõgevamaa siseliine?
Jah. Viimane maakonna bussiliinide hange oli küll kahes liinigrupis, aga võitjaks tuli mõlemas ATKO.
Kuuldavasti saab ühel kellaajal bussiga Jõgevalt Tartusse sõita ja vist ka Põltsamaalt. Kas info õige ja millise liiniga tegemist?
Hommikune esimene reis läheb tõepoolest ühel ajal, aga need ei ole meie maakonnaliinid. Meie liinid Jõgevalt Tartusse väljuvad veidi hiljem. Oleme Tartu kolleegidega liinid omavahel jaganud. Me ei suutnud kohe sellist hulka busse liinile tuua kui vaja läks ja pealegi sõitsid Tartu liinid poolele maale nagunii. Põltsamaalt uusi otsasid ei antud meile just seepärast ja muud ei jäänudki üle, kui leppida naabritega uuesti abis kokku. Polegi ju tähtis, mis värvi kass on, peaasi et hiiri püüab. Liinid on vajalikud ja toimivad igati. Samas peab ütlema, et meie sõidumahud on kasvanud maksimaalses tempos ja käive varasemaga võrreldes üpris suur.
Kas Jõgevamaa bussiliinidel on olemas ka nõudepeatused, kus bussijuht teeb peatuse siis, kui reisija soovib?
Siin peab vahet tegema suvalise peatuse ja nõudepeatuse vahel. Buss ei tohi peatuda mujal kui bussipeatuses. Kui aga jutt on liinidest, kus lõpuosas vähe reisijaid, siis on olemas nõudeliinid, kus tuleb ette helistada, et buss sinna tuleks. Seda palun jälgida sõiduplaanist. Peatusi ära jätta ei tahaks, aga sage tühisõit kaugesse külla ei meeldi meile kellelegi ja nii on võimalik säästa ressurssi sinna, kus on sõitjaid. Oleme ju isemajandavad.
Inimesed soovivad sageli, et mõned minutid hiljem, ajal kui rong jõuab näiteks Tartust Jõgevale, saaks sealt sõita otse edasi Tormasse. Kuivõrd on võimalik ühistranspordi liiklust selliselt korraldada?
Jõudumööda tegelema sellega pidevalt. Juba aastaid. Neid reisijaid ei ole palju, aga siiski. Praegu ei ole keegi kurtnud. Mõni aeg tagasi tehtud statistika näitas nelja korda päevas mõlemas suunas ümberistumise võimalust. Ainus mure meie jaoks on raudtee suhteliselt sage aegade muutus. Viimasel ajal oleme saanud hoiatuse aegade muutumise osas, aga varem tegutsesime katse ja eksituse meetodil. Loodan, et suudame õigel ajal ümber lülituda ka tulevikus. Ega meiegi liinivõrk kõike väljakannatav ole. Ühe kaardi välja rebimine kaardimajakesest on mõnikord võrdlemisi problemaatiline.
Kui sageli suhtlete Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatajana maanteeameti või ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, mida juhib teatavasti meie oma mees valitsuses, Taavi Aas?
Põhimõtteliselt korra kuus käin kohal, lisaks korravälised kohtumised. Telefoni ja kirja teel küllalt sage suhtlemine juurde. Ministriga olen juba saanud mõne sõna juttu puhuda, aga ega mul talle väga suurt muret kurta ei ole. Saan maanteeametis oma jutud räägitud, siis las minister teeb oma, seda tööd peaks tal piisavalt olema. Samas on muidugi hea sama töö tegijaid teada ja tunda, töö tuleb täpsem. Mahajäetuse tunnet mul ei ole.
Ei tahaks juttu muuta poliitiliseks, kuid kas see, et majandusministri portfell jäi ka pärast tänavusi riigikogu valimisi jätkuvalt Keskerakonnale, kindlustab ühistranspordis teatud stabiilsuse?
Arvan, et põhisuunad olid varem paika pandud ja ma ei ole kindel, kas ka teistsugune valitsus oleks seda vääranud. Uuel valitsusel on omad väljakutsed, las rassivad nendega.
Jõgevalt sai tasuta bussiga sõita Kuremaale küüslaugufestivalile ja Palamusele suurele väljanäitusele ja laadale. Toob selline aktsioon tööd juurde? Kuivõrd mõjub rahvasõbralik ettevõtmine bussifirmale?
Nii ja naa. Ega elu kergemaks ei tee. Oleme hakkama saanud, aga kindlasti on vajalik hea ja põhjalik ettevalmistus. Näiteks Paunvere väljanäitus ja laat lööb sõiduplaanid korralikult sealkandis segi ja ma olen väga tänulik kõigile reisijatele, kes seda mõistavad. Üks päev ja kannatame ära, on see ju vajalik sündmus kogu maakonnale.
Jõgeva valla bussipeatusi kaunistavad Jõgeva valla (küll haldusreformieelse) vapid ja tekst „Jõgeva vald 150“. Kas omavalitsuse või kogukonna algatusel on ka teised Jõgeva valla bussipeatused kaunimaks ja atraktiivsemaks saanud?
Kohe peast ei oska öelda, aga arvan, et üle valla aktsioone ei ole. Tänuväärt algatus, annab oma näo, aga ohkega pean ütlema, et esimesed vandalismiaktid on ka toimunud. Kurb statistika ütleb, et uus bussijaam peab esimese aasta vastu, aga siis hakkavad kurjad näpud üht või teistpidi külge ja mõni bussipeatus lammutatakse nii maatasa, et ma ei suuda mõista, mis ajendab nii käituma? Jõgeva valla omad on võrdlemisi hästi vastu pidanud. Õnneks.
Mis on veel uudist Jõgevamaa bussiliiklejatele?
Kui üle õla vaadata, siis viimased paar aastat, kui mitte enamgi, on suisa pöörased olnud. Vähemalt iga kvartal on mingi tõsisema muudatuse toonud. Esimest korda sooviks kodurahu ja ei taha reisijaid solgutada lihtsalt niisama. Seega peaks nautima olemasolevat. Muudatused tulevad nagunii, seda luban, aga teeme nii, et jõuludeni me midagi muutma ei hakka. Igapäevatöö käib, hanked on üleval, Ida-Virust saame ka ühe liini lisaks, lööbki pea klaariks uuteks mõteteks.
JAAN LUKAS
