Jõgeva kultuurikeskuses esitleti möödunud neljapäeval raamatu “Jõgevamaa spordielu — algusest tänaseni” esimest osa. Seda trükist on põhjust kadestada kogu ülejäänud Eestil, sest teadaolevalt pole ühegi teise maakonna spordiajaloo kohta nii mahukat ja põhjalikku raamatut üllitatud. Tõsi, raamatu teine osa trükkimise tarvis tuleb raha alles leida.
Raamatu autor, ajakirjanik ja spordiajaloolane Tiit Lääne tõdes, et ta on kõnealuse raamatu jaoks ettevalmistustööd teinud sisuliselt nelikümmend aastat, sest Jõgevamaa spordielu ja spordiajaloo kohta hakkas ta andmeid koguma ja talletama juba 1970. aastate alguses. Konkreetsemaks läksid asjad paar aastat tagasi, mil Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhid tegid Läänele ettepaneku selline raamat koostada.
“Ülesanne kujunes raskeks, sest materjali kogunes väga palju,” ütles raamatu autor. “Valikuid tuli muidugi teha, aga väga olulisi asju ei tahtnud ka välja jätta. Lõpuks otsustasime, et anname raamatu välja kahes osas. See lõhub küll teose terviklikkust, aga muud ei jäänud üle.”
Jõgevamaa spordiajaloo koguteos algab ülevaatega n-ö suurtest ehk Jõgevamaale rohkem kuulsust toonud spordialadest, seejärel tulevad ülejäänud spordialad, mida siinmail arvestataval tasemel harrastatud, ülevaade klubidest, rajatistest, õpetajatest-treeneritest ja spordijuhtidest ning lõpuks mitukümmend lehekülge peenes kirjas spordistatistikat. Teose esimesse ossa mahtusid ära vaid nn suured spordialad ning needki ainult s-tähe ehk saalihokini. Ülejäänu lugemisega peavad spordihuvilised ootama kuni ajalooraamatu teise osa ilmumiseni.
Ehkki materjali, nagu öeldud, kogunes palju, jäid mõned olulised killud siiski saamata, sest inimesed, kelle poole Tiit Lääne nende saamiseks pöördus, ei vaevunud talle vastama. Tekkinud tühikud tuli autoril endal käepäraste vahenditega ära täita. Keeruline oli leida ka fotosid raamatulugude illustreerimiseks.
Poksimeistriks vale nime all
“Nii kummaline, kui see ka ei tundu, valmistas kõige rohkem raskusi viimase kümmekonna aasta kohta piltide hankimine,” ütles Tiit Lääne. “Praegu on ju igaüks fotograaf ja teeb pilte, aga need pildid on kusagil arvutis, mälupulgal, kettal, võrgukeskkonnas või mujal, kust keegi neid üles ei leia. Ei kujuta ettegi, kuidas neljakümne aasta pärast selliseid ajalooraamatuid tegema hakatakse. Kust neisse siis fotod võetakse? Õnneks on meil olemas ka mõned sellised fotograafid, kes oma pildivaramus orienteeruvad. Tõhusat abi sain näiteks ajalehe Vooremaa endiselt fotograafilt Ardi Kivimetsalt ja praeguselt fotograafilt Anatoli Makarevitšilt, aga ka paljudelt teistelt.”
Raamatut koostades püüdis spordiajaloolane vältida teose kujunemist pelgaks nimede ja tulemuste jadaks.
“Tahtsin, et raamat koosneks kõnekatest lugudest, siis pakub see huvi ka inimesele, kes pole paadunud spordifanaatik,” ütles Tiit Lääne.
Raamatu jaoks materjali kogudes avastas ta põnevaid inimesi ja lugusid, millest tal maakonna spordielu heale tundmisele vaatamata senini aimugi polnud. Näiteks sai ta teada, et tuntud filmimees Valentin Kuik, kes noorpõlves Puurmani kandis elas, tuli 1958. aastal Eesti maanoorte meistriks poksis. Ajalooannaalid seda aga ei kinnitanud. Kui Lääne Kuigilt aru päris, selgus, et meistriks oli ta tulnud küll, aga paraku vale nime all: ta oli kõnealustel võistlustel osalemiseks liiga noor, aga tahtis hirmsasti võistlema minna ja potentsiaali oli tal ka. Nii saadetigi ta võistlustele, kaasas ühe natuke vanema, aga näolt mõnevõrra sarnase poisi sünnitunnistus.
Annab tervikpildi
Maakonna spordiajaloo raamatu esitlusel oli rohkesti rahvast, sealhulgas endisi spordikuulsusi, treenereid ja spordijuhte.
“Ilmunud raamat avardab kindlasti pilti maakonna spordielust. Kui leksikoni tüüpi trükistes on materjal liigendatud isikute kaupa, siis seda raamatut lugedes tekib ka tervikpilt. Võtan teose kodus põhjalikult ette ja jään põnevusega ootama ka teist osa,” ütles Jõgevamaa gümnaasiumi ja Jõgeva põhikooli õpetaja Viktor Nõmm.
Jõgevamaa spordiajaloo esimene osa ilmus tänu Leader-programmist saadud toetusele. Nii Jõgevamaa Spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets kui ka president Toivo Tõnson avaldasid raamatuesitlusel lootust, et teose teinegi osa jõuab ilmuda veel tänavu. Selleks on plaanis samuti projektiraha taotleda. Esimese sajaeurose “seemne” andis raamatuesitlusel teise osa trükkimise fondi Eesti Sangpommispordi Liidu president Ülo Kuusk. Raha koguda aitab aga ka ajalooraamatu esimese osa levitamine. Neilt, kes raamatu esimest osa endale JSL Kalju kontorist, Jõgeva spordikeskusest Virtus või Põltsamaa Felixhallist nõutama lähevad, küsitakse kümme eurot, aga mitte tasuks juba ilmunud raamatu eest (selle saab tasuta), vaid raamatu teise osa sissemaksuks. Olgu öeldud, et Kalju kontorist tasub raamatut küsima minna tööpäeva hommikupoolikul, Virtusest ja Felixhallist saab seda ka õhtupoolikuti, ent alles alates septembrikuust.
“Jõgevamaa spordielu — algusest tänaseni“ I osa
Autor: Tiit Lääne
Toimetaja ja korrektor: Sirje Ratso
Kujundaja: Katrin Põdra
Väljaandja: Jõgevamaa spordiliit Kalju
Trükitud OÜs Vali Press
Tiraaž: 1300 eksemplari
Raamat on ilmunud Leader-meetme toel
RIINA MÄGI
