Eesti Külaliikumine Kodukant on alates 2005. aastast valinud aasta küla. Eesmärgiks on avaldada avalikku tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest ning teadvustada Eesti üldsusele maa- ja külaelu olulisust.
Jõgevamaal on kaks üle-eestilise aasta küla tiitli saajat: 2005. aastal anti esimest korda tiitel välja ja selle sai Kamari koos Uljaste külaga, 2013. aastal omistati tiitel Lustivere külade piirkonnale.
Aasta küla kandidaatidelt oodatakse järgmist: nähtav kogukonna positiivne areng ja külasisene koostöö viimase kolme aasta jooksul, külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide edukas algatamine ja elluviimine, ajaloo talletamine. Samuti ühistegevused külas ja koostöö kohaliku omavalitsusega.
Tiitel antakse välja külade maapäeval. XIV maapäev toimub 2021. aastal Harjumaal Nelijärvel. Üle-eestilisele konkursile esitavad maakonnad oma aasta küla tiitli saanud küla või külade piirkonna. Valimised toimuvad üle aasta ja Jõgevamaa valib sellel aastal juba kaheksandat korda Jõgevamaa aasta küla tiitli saajat.
Tänavu otsustas Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatus muuta maakonna aasta küla valimise korda. Pöörduti omavalitsuste poole, kes esitasid aasta küla tiitli nominentideks oma kandidaadid.
Külasid hindas hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad kolm esindajat Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatusest, üks liige Jõgevamaa Koostöökoja juhatusest ja JAEK kodanikeühenduste konsultant.
2020. aasta nominendid on:
Tapiku külade piirkond – Põltsamaa vald
Kuremaa küla – Jõgeva vald
Avinurme küla – Mustvee vald
Külaselts aitab muredes ja rõõmudes
See, et Kuremaa on aasta küla nominendiks esitatud, tuli asjaosalistele üllatusena. Žürii külastas Jõgeva valla suvekuurorti küll 11. oktoobril, päeval, mil Kuremaa külaselts tähistas 11. sünnipäeva. Žüriid tervitati nagu sünnipäevakülalisi: tordi, kohaliku cateringi poolt valmistatud supi ja Kuremaa-teemalise miljonimänguga „Ühega miljonist“, kus sai teadmised Jõgeva kuurordi kohta proovile panna.
Kuremaal on lisaks kaunile rannale ka ujula ja minispaa ning aktiivne seltsielu. Nii ei tasu imestada, et aktiivsed spordisõbrad lähemalt ja kaugemalt leiavad tee Kuremaale. Küll osalema ümber järve matkal, olenemata kellaajast või ilmaoludest. Kuremaa lossis toimuv kultuuriprogramm tõmbab silme eest kirjuks ka kõige suuremal kultuurisõbral. Ja muidugi sellel aastal Kuremaal toimunud suur mainekas triatlonisari tõi külakuurordi ka triatlonikaardile.
„Ju oleme siis millegagi silma paistnud,“ ütles Kuremaa külaseltsi juhatuse liige Raul Soodla, lisades, et hea koostöö vallaga ning tänu Kuremaa ujula ja mõisakompleksile ollakse väga heades tingimustes. „Tänu sellele on külarahval hea meel ja oleme ühtteist ka ise ära teinud,“ ütles Soodla.
Kuremaa külaselts on samuti aktiivsusega silma paistnud. „Külaselts on alustanud nullist ja ajalugu on vaid 11 aastat. Ent me areneme ja just õppimine ja arenemine ongi olulised,“ kinnitas Soodla, lisades, et oskus seisneb ka oma murekohtadele otsa vaatamises. „Mul on hea meel, et külaselts on kujunenud aina arvestatavamaks osaks meie külakogukonnas.“
Nii julgustas Soodla inimesi külaseltsile rääkima kohalikest muredest, rõõmudest ja tegema ettepanekuid, mida saaks üheskoos ära teha. „Kui oma muredest külaseltsile ei räägita ja püütakse ise hakkama saada, jääb võimekus lihtsalt kasutamata.“
Tapiku külas käib aktiivne seltsielu
Põltsamaa valla kirdeosas, Endla looduskaitsealast pisut lõuna pool paikneb soode, põldude ja metsade keskel hajaasustusega Tapiku küla.
Tapiku on aastatega kujunenud ümberkaudsete külade keskuseks. Tapiku Külade Selts haarab enda alla kaheksa küla: Tapiku, Jõeküla, Uduküla, Lahavere, Vanaküla, Tamsi, Tõivere ja Kauru. Aastate jooksul on paljud külad ja talud sealkandis sootuks tühjaks jäänud, Tapiku kohalik kool suleti juba 1974. aastal. Kui tegevuse lõpetas kunagine Põdra sovhoos, siis suundusid paljud mujale tööd otsima.
Külaseltsi initsiatiivil sai hiljuti rekonstrueeritud Tapiku raamatukogu ja külaseltsi saal. Tänu kordatehtud külamajale ja selle ümbrusele on Tapikul jälle kooskäimise koht. Näib, et inimesi on hakanud Tapiku kanti jälle elama kolima.
Tapiku piirkonnas leidub tänapäevani palju puutumatut loodust – lähedal asub Endla raba ning vaiksetel sügisõhtutel võib metsast kuulda kaugusest kostvat hundi ulgumist, metsateel jalutades võib kohtuda põdra või karuga. Linnulaulu ei sega maanteemüra ega ükski suurtööstus.
Peale puutumatu looduse on Tapikul ka ärksad inimesed, kes pole lasknud maaelul veel kaugeltki hääbuda, üritades visa võitlusega külakeskusele uut hingamist anda. Kolm aastat tagasi alustati tööd külaseltsi loomiseks. 2018. aasta märtsis sai asutatud MTÜ Tapiku Külade Selts.
„Külaseltsis on liikmeid ametlikult 37, peale selle on ka toetajaliikmeid, kes pole liikmeks veel astunud. Arvan, et meid on esitatud aasta küla kandidaadiks seetõttu, et oleme kolm aastat seltsina tegutsenud ja selle ajaga suutnud suhteliselt palju areneda, oleme ka kõige noorem külaselts, kes on aasta küla nominendiks valitud,“ ütles seltsi juhatusse kuuluv mahetalunik Eda Kasar.
Tänu seltsile sai üle aastate uuesti algatatud ühiste rahvarohkete külaürituste korraldamist, üheks niisuguseks on näiteks igal sügisel toimuv Tapiku kõrvitsapäev, kus rahvale tutvustatakse põlisrahvaid ja -kombeid ning pakutakse maitsvaid kõrvitsatoite. Uue ilme on saanud külaraamatukogu ruumid.
„Tapiku küla esitati Jõgevamaa aasta küla kandidaadiks, kuna siin on peotäis aktiivseid inimesi, alustades Tapiku raamatukogu juhataja Hiie Nugise ja lõpetades Eda Kasariga,“ sõnab MTÜ Tapiku Mõis juhatuse liige Olev Kull, kes tuli viis aastat tagasi Tapikule, olles aastaid elanud vahepeal Tallinnas. Nüüd taastab ta Tapikul mõisahoonet. Paar aastat tagasi taasavati mõisa kõrval Vabadussõja võidualtar.
Olev Kull ütles, et külaelanike jaoks on ääretult oluline, et Tapikul jätkaks tegutsemist raamatukogu – Põltsamaa raamatukogu väliteeninduspunkt. Hiljuti tähistati Tapiku raamatukogu 100. sünnipäeva.
„Raamatukogu on Tapikul ainuke külarahva kooskäimise koht. Oleme siin korraldanud üritusi, kuhu tullakse kohale nii Virust kui Võrust, osalejaid on ligi 100. Raamatukogu peab Tapikule jääma, see on küla keskus ja süda,” ütles Olev Kull.
Rõõmustav on ka see, et suvel tehti korda Lahavere ja Tapiku vaheline tee.
Kui Tapiku inimestelt küsida, kus nad tööl käivad, siis valdavas enamuses käiakse tööl kaugemal – pealinnas või Soomes. Näiteks külaseltsi kuuluv Maiu Orav töötab juba aastaid laeva peal. Kohapeal tegutseb mesinikke, üks suurem kõrvitsakasvataja ja mahetalunikke. Ümberkaudsed põllud on valdavalt viljakasvatajatele välja renditud.
Tore on tõdeda, et hoolimata üleüldisest linnastumisest ning järjekindlast maaelu väljasuretamisest tegutseb Tapikul tänini ärksaid külaelanikke ja kõik polegi veel maalt linna läinud.
Maakonna aasta küla konkursil kandideerimist pakkus Avinurme ümbruse küladele Mustvee vald. „Meie vallas n-ö valla külakonkurssi pole, nagu mõnes muus vallas Eestis,“ selgitas Krista Pedak Avinurme Külavanemate kojast.
„Oleme juba kümmekond aastat nii külavanematega külade kui ka väiksemate küladega koos teinud ühisprojekte ja rahataotlusi. Sellest tegevusest on tulnud eduelamus ja soov jätkata. Olen kogenud, et niiviisi tehakse pea olematu rahaga ära suuri asju,“ rääkis Pedak külaelust Avinurme ümbruses.
„Korra kuus toimuvad külavanemate kohtumised, vahel sagedamini, kui on teemasid, mida arutada. Vallas – varem Avinurme, nüüd Mustvee omas –, teeme ühiseid rahataotlusi. Kui eraldused on väiksemad, oleme summasid omavahel jaganud ning on ka olukordi, kus üks küla on teise, kellel vajadus suurem, heaks oma osast loobunud,“ ütles ta. Valla ametnike ja vallavanematega on külavanematel samuti tihedad sidemed.
„Kodukandi liikumises osaleme juba ammu. Maapäevadel oleme kohtunud imeliste küladega, see paneb mõtted liikuma. Väga hea meeskonnatunne on. Tööle on asunud kogukonnakogu, mille asutasidki just külad,“ nentis Avinurme Külavanemate Koja juhatuse liige.
Avinurme ümbruses koos tegutsevasse kogukonda kuuluvad Vadi, Kõrvemetsa, Ulvi, Adraku, Laekannu, Maetsma, Paadenurme, Kiissa küla ja Piilsi, mis varem oli Lohusuu vallas.
„Meil on häid ideid ja külad haakuvad omavahel hästi. Kaasame ka suveelanikke ja uusi n-ö püsikuid. Ootame Avinurme lähiümbruse külasidki enda hulka, kuid nende elanike seas on palju inimesi, kes käivad tööl kaugel ja kodus olles pigem vaatavad Avinurme aleviku poole.
Oluline on, et küla nõukogu, küla seltsing või küla esindaja seisavad selle eest, et piirkonna häält oleks kuulda. Et me saame tõepoolest kaasa rääkida,“ lisas Krista Pedak.
LIIA LUST
KERTTU-KADI VANAMB
TAAVI KELDER
ANDRA KIRNA
