|
|
Jõgevamaal on Rahvaliit või selle baasil moodustatud valimisliit juhtimas seitset omavalitsust – Pajusi, Palamuse, Põltsamaa, Torma, Tabivere ja Kasepää valda ning Põltsamaa linna. Vaatamata madalale reitingule ja Riigikogust väljajäämisele, on rahvaliitlastest omavalitsusjuhid otsustanud erakonda edasi jääda, poliitilisest tegevusest olulisemaks peetakse tegelemist paikkonna probleemide ja kohaliku arenguga. |
Põltsamaa vallavanem ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toivo Tõnson Rahvaliidust välja astuda ei kavatse. “Rahvaliidu liikmed või erakonna valimisnimekirjas 2009. aasta kohalikel valimistel kandideerinud on vallavolikogus tugevas ülekaalus. Erakondlikku tausta ei peeta esmatähtsaks, igapäevatöös on esiplaanil valla huvid ja lahenduste otsimine valuküsimustele.”
Programmist võiks laenata ideid
Tõnson märkis, et ei välista Rahvaliidu uut tõusu, kuid ei näe katastroofi ka selles, kui erakond kunagi tegevuse lõpetab. “Selliseid protsesse juhtub poliitikamaastikul ikka. Maaelu- ja regionaalteemad on erakondade seisukohtades ja eesmärkides igati vajalikud. Mõnigi erakond võiks Rahvaliidult oma programmi vastavasisulisi ideid laenata,” lisas 1996. aastast Põltsamaa vallavanemana töötanud mees.
Tänavu kevadeni Rahvaliidu Jõgeva maakonnaühendust juhtinud Torma vallavanem Riina Kull lausus, et kõrgema võimu kandja rahvas otsustas Rahvaliidu lähiajal otsustajate hulgast välja jätta. “Kahju, et meie inimesed ei suuda näha väljundeid, millel on võimalused ja vahendid inimeste huvide eest seismisel igas paigas. Endal puuduvad mul “poliitilisel näitelaval” isiklikud huvid ja ühtegi rolli ma kanda ei võta. Jäägu mulle mu maailmavaade, arusaamad ja põhimõtted, avalikkusega neid praegu jagada ei soovi,” nentis Kull.
Palamuse vallavanem Urmas Astel ütles, et kandideeris 2009. aasta kohalikel valimistel vallavolikokku Rahvaliidu nimekirjas ega näe hetkel põhjust erakonnast välja astumiseks ega ameti mahapanemiseks.
“Olen Rahvaliitu astunud ega kavatse oma erakondlikku poolehoidu muuta,” kinnitas Astel. “Ühtlasi pean väga tähtsaks, et maainimesed hakkaksid taas aru saama, et on vaja erakonda, kes kaitseb nende huve, ja hakkaksid vastavat poliitilist jõudu toetama,” ütles Kasepää vallavolikogu esimees Aivar Anijago.
Rahvas hindab otsustajaid
“Kui erakondlikust positsioonist lähtuda, on ka meie vallas võimul Rahvaliit. Kohalik rahvas hindab aga otsustajaid-vastutajaid ennekõike nende mõtete ja tegude järgi. Kui oled tubli ja suudad paikkonna jaoks mõndagi korda saata, peetakse sinust lugu, vastupidisel juhul ei aita aga kuuluvus ühtegi erakonda,” märkis Pajusi vallavolikogu liige, põllumajandusettevõtja Lembit Paal. Ka selle piirkonna omavalitsusjuht Reet Alev on rahvaliitlane.
Praeguseks on Rahvaliidust lahkunud Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein Keskerakonda ja Kasepää vallavanem Jüri Vooder Isamaa ja Res Publica Liitu.
Mitmed Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid aga on Rahvaliidust lahkunud, kirjutas Virumaa Teataja. Näiteks esitasid eelmisel nädalal vastava avalduse Rägavere vallavanem Mati Ulm ja Laekvere vallavanem Aarne Laas.
Rakke vallavanem Andrus Blok jätkab erakonna liikmena, kuid on end taandanud kõikvõimalikelt juhtimispositsioonidelt.
JAAN LUKAS
