Tegevusalati jagunes Eesti põllumeeste antud toetusmiljard järgmiselt: põllukultuuride toetust maksti 7847 taotlejale ühtekokku 205 miljonit krooni, ühtset pindalatoetust 18 594 taotlejale 332 miljonit krooni, ebasoodsamate piirkondade toetust 8323 taotlejale 116 miljonit krooni, keskkonnasõbraliku tootmise toetust 5641 põldurile 259 miljonit krooni, mahepõllumajandusliku tootmise toetust 724 tootjale 48 miljonit krooni ja Eesti tõugu hobuse kasvatamise toetust 206 loomapidajale 2 miljonit krooni.
Külade arendamise toetust maksti Eestis ühtekokku 114 miljonit krooni. Jõgevamaalt laekus selle toetuse saamiseks 29 avaldust summas 9,1 miljonit krooni. Maksimaalselt makstakse ühele taotlejale seda toetust aastas 938 796 krooni. Mittetulundusühingutele antakse külade arendamise toetust kuni 90%, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele kuni 65% ja teistele ettevõtetele kuni 50% projekti abikõlblikust maksumusest. Toetatakse külaelanikele kasutamiseks mõeldud hoonete ja rajatiste ehitamist, nende kordategemist ja sisustamist.
Jõgevamaa lehmapidajaile maksti piimalehmatoetust ühtekokku 10 345 lehma jaoks ja 11 miljoni krooni ulatuses. Selle näitajaga tuli Jõgevamaa Järva-, Lääne-Viru- ja Pärnumaa järel neljandaks. Selgituseks olgu öeldud, et iga lehma ja vähemalt 24 kuu vanuse lehmmullika kohta maksti toetust 1084,02 krooni, vähemalt 8 kuu vanuse pulli ja härja kohta 774,30 krooni, 8-24 kuu vanuse lehmmullika kohta 542 krooni ja 1-8 kuu vanuse vasika kohta 154,86 krooni.
Ühtset pindalatoetust maksti Jõgevamaal 1723 maaharijale. Seda oli õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel, juriidilisel ja muul juriidilise isiku staatusega võrdsustatud isikul ning seltsingul. Toetust maksti vähemalt 1,0 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, kusjuures ühe põllu suurus ei tohtinud olla väiksem kui 0,3 hektarit.
Põllumajandustootmise investeeringutoetust võis saada kuni 50% ja ebasoodsatel aladel kuni 60% investeeringu käibemaksuta maksumusest. Jõgevamaal olid möödunud aastal suuremateks investeerijateks OÜ Viraito, OÜ Umbusi Agro, OÜ Härjanurme Mõis, AS Merix Kinnisvara ja teised. Üldse sai PRIA kodulehekülje andmetel investeeringutoetust 15 Jõgevamaa ettevõtjat (vt allpool olevat tabelit).
Teiste hulgas said investeeringutoetust ka kaks aia- ja köögiviljasaaduste tootmisega tegelevat Jõgevamaa talu. Pajusi vallas Uueväljal juba kümmekond aastat köögiviljatalu pidav Pille Soidik kasvatas möödunud aastal köögivilja 23 hektaril. Põhiliselt kasvatas ta tilli, peakapsast, lillkapsast ja sibulat.
“Omatoodetud aed- ja köögivilja müün põhiliselt Tallinna keskturul, osa läheb ka hulgiladudele,” rääkis Pille Soidik.
Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetust (meede 3.2) maksti kuni 40% projekti maksumusest. Möödunud aasta suurimaks investeerijaks selles vallas oli Jõgevamaal TÜ E-Piim.
Maapiirkonnas võis saada majandustegevuse mitmekesistamise toetust (meede 3.3) kuni 50% investeeeringu käibemaksuta maksumusest ehk maksimaalselt 1,5 miljonit krooni ühe taotleja kohta aastas. Jõgevamaalt said sellest meetmest toetust Voore külalistemaja, OÜ Orthez ja OÜ Kaavere Agro (vt tabelit).
Keskkonnasõbraliku tootmise toetust sai Jõgevamaalt PRIA kodulehekülje andmetel 192 taotlejat, mahepõllumajandustoetust 33 ja ebasoodsamate piirkondade toetust 57 taotlejat. Keskkonnasõbraliku tootmise puhul maksti toetust 331 krooni hektari kohta, mahepõllumajandusliku tootmise puhul 1156 krooni hektari kohta ja ebasoodsamate alade puhul (Jõgevamaal on sellisteks tunnistatud Kasepää ja Pala vald) 390 krooni hektari kohta.
Vesiviljelusse investeerimise toetust (meede 3.11.2) sai Jõgevamaalt Härjanurme kalatalu ja seda peamiselt forellibasseinide rekonstrueerimiseks. Firma omanik Aarne Liiv teatas, et tööd veel käivad. Ehitatakse juurde mitmed uued betoonbasseinid ja tehakse ümber vanu, samuti minnakse üle keskkonnasõbralikumale tootmisele. Paljud investeeringud on hetkel pooleli ja ka raha veel saamata. Kogu investeeringu suurus on Aarne Liivi sõnul miljoneid kroone, PRIA kaudu võib üks ettevõtja aastas toetust taotleda maksimaalselt 1,2 miljonit krooni.
RAIVO SIHVER
