Pärandkultuuri hoidmine ja säilitamine on tegelikult meie kõigi ülesanne, kuid osa inimesi ei tea ja mõned ei tahagi teada, mis tema kodukohas kunagi on olnud, kes seal elanud ja mida tähelepanuväärset teinud on. Pärandkultuuri säilitades talletame tükikese oma kodulugu.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) eesotsas looduskaitseosakonna väsimatu pärandkultuurispetsialisti Vaike Pommeriga on teinud tänuväärset tööd pärandkultuuri kaardistamisel. Möödunud aasta lõpus, vahetult enne jõule jõudis trükikojast huvilisteni viimane, neljateistkümnes pärandkultuuri raamat ja see oli Jõgevamaast.
Meie maakonna pärandkultuuri kaardistas kokku kuus inimest, kellest enamik oli varem koolitust ning kogemusi saanud teistes maakondades.
Jõgevamaa raamatu jaoks enam euroraha ei jagunud, see ilmus RMK rahastusel. Pärandkultuuri raamatud jagati tasuta laiali raamatukogudesse, külaseltsidesse ja mujale, kus inimesed nendega tutvuda saavad. Raamatupoest pole mõtet seda raamatut küsida, sest müüki neid ei tulegi.
Aega kulus tublisti
Kõik pärandkultuuri objektid raamatusse ei mahtunud ja see polnud ka eesmärgiks. Kindlasti tuleb objekte hiljem juurde, sest inimeste teadlikkus suureneb. Inventeerijad olid juba kogenumad, keegi ei teinud oma tööd esimest korda. Mida võtta ja mida jätta, oli selge.
Vaike Pommeri kinnitusel oli töö, mille inventeerijad tegid, tõesti kiiduväärt.
Pajusi inventeerija Kaido Reiman uskus kohaliku inimesena, et ta saab üsna kiiresti oma tööga hakkama. Tegelikult kulus aega hoopis rohkem, sest kohalikud inimesed soovisid inventeerijaga põhjalikult vestelda ning lisaks tööjuttudele räägiti ka oma pere elust-olust.
Pommer tunnistas kohalikega suhtlemise vajalikkust ja märkis, et teisiti poleks olnud võimalik taolist töö teha. Ainult inimestega rääkimine viib sihile, tõdes ta.
Varem Otepää valda inventeerinud mees tunnistas, et koduvallas ning võõras omavalitsusüksuses töötamine on kardinaalselt erinev. Kui Otepää vallas oli igal mäel ja järvel oma lugu, siis Pajusi vallas neid pole, kuid rohkem kulus aega just vanade külakohtade peale. “Ma poleks uskunud, et meie vallas nii palju kõrtse on, aga iga paari kilomeetri tagant oli kõrtsikoht. Kui Põltsamaalt Jõgevale sõites iga kõrtsi juures peatus tehti, siis millal ükskord kohale jõuti,” imestas Reiman.
Tema sõnul jätkub töö kindlasti, sest kui taas mõni lubjaahi ette jääb, tuleb see fikseerida. “See haigus jääb kindlasti külge,” märkis ta naljatades.
Koduloouurijad aitasid
Palamuse ja Tabivere inventeerija Armin Pumper ütles, et temalgi kulus koduvallas palju rohkem aega, kui ta esialgu arvas. Naabervallas tuli juba rohkem objekte, sest kogemusi oli rohkem. Palamuse vallas aga on Pumperi hinnangul väga aktiivsed koduloouurijad, seal oli vaja ainult nad üles otsida ja oma eesmärgist teada anda. “Algul küll kahtlustati, et äkki ma võtan nende andmed ja tahan ise trükist teha. Hiljem tekkis usalduslik töösuhe ja andmeid tuli lahkesti juurde,” tunnistas ta.
Kasepää ja Pala valda inventeerinud Andreas Haunmann lubas esitada RMKle lisaarve, et nad tema spordiklubi arved aasta jooksul kinni maksaksid. “Rannarahva külalislahkus tõi mulle ohtralt lisakilosid, mis nüüd kõva rassimisega spordiklubis maha tuleks võtta. Olen korralikult ületoidetud. Aga inimestega ei saanudki muidu jutule, kui tuli lauda istuda ja head ning paremat maitsta,” rääkis ta.
Tema sõnul olid Pala valla külaseltsid väga aktiivsed, oma kodupaiga asju teati väga hästi. Kui kuuldused liikuma läksid, et tuleb pärandkultuuri inventeerija, siis tuli infot uksest ja aknast. Haunmanni sõnul on külaseltsid olulistes paikades rohu maha niitnud ning eksponeerivad neid kenasti. “Infot oli rohkem, kui jõudsin registreerida, seal tuleks veel tööd teha,” lisas ta. Samuti sai ta hästi hakkama Mustvee kandis ja Kasepääl, kahjuks piiras ajalimiit.
Vaike Pommer tunnistas, et aega pole kunagi liiast ning kui limiiti juurde anda, siis ei saaks pärandkultuuri inventuur ka 2020. aastaks lõpetatud.
Omanikud hakkavad omandist hoolima
Puurmani valda inventeerinud Erki Uustalu tunnistas, et seal on väga palju lubjaahjude jäänuseid. Vähemalt paar neist on omanikud lubanud välja puhastada. “Palju abi oli kohalikest kodu-uurijatest, eriti endisest Puurmani kooli õpetajast Ell Maansost. Ta on juba mitu raamatut välja andnud, aga iga küla nõuab oma raamatut. Läheb veel mitu aastat, kui kõik külad on oma raamatu saanud,” tõdes Uustalu.
Pommeri sõnul on kõikidest inventeerijatest tublisti kasu olnud, sest pärandkultuuri objekte ei hakata niisama heast peast korrastama. Küllap jõudis inimestele kohale, mis tegelikult toimub. “Kujutage ette, tuleb võõras inimene ja tunneb huvi asjade vastu, mis kohalike silmis pole senini midagi väärt olnud. Tehakse järeldus, et küllap need ongi väärtuslikud ja nii hakatakse ka ise ümbrust teise pilguga vaatama,” ütles Pommer.
Uusasulates, kus põliselanikke pole, ei teata kahjuks kohalikest asjadest õieti midagi. Suhtumine on seinast seina, kuid inventeerijad teadsid rääkida ka lugusid, kus objekti pildistaminegi ära keelati. See pole küll reegel, aga põlisasukas on pigem rõõmus, kui keegi tuleb talle külla. Linnast maale läinud panevad aga oma valdusele märgi ette, et võõras, ära tule, ja kedagi seal näha ei taheta.
Kuid oli ka teistsuguseid näiteid, kus hiljuti maale kolinute huvi oma ümbruse väärtuslike objektide vastu oli suurem kui kohalikel. Pärandkultuur on osa mälumaastikust, nad tahavad ennast sinna kinnistada.
Saare valda inventeerinud Kersti Siim rääkis, et tema sattus küll õigel ajal õigete inimeste juurde. “Üle 80 aasta vanad inimesed mäletasid kõike väga hästi, nad olid üliemotsionaalsed ja neid kuulata oli omaette elamus. Paljud külad olid koostanud oma ajaloo kohta raamatu, see tegi minu töö lihtsamaks,” nentis ta. Koostöö vallaga sujus kenasti, vallavanem aitas väga palju kaasa, ta oli asjast huvitatud.
Pärandkultuuri inventeerijad korrastavad oma andmeid ja kui midagi muutub või täieneb, siis on nemad kontaktisikuteks, et muudatusi sisse viia. Info koondub RMKsse koordinaator Jürgen Kusmini kätte.
Pärandkultuuri inventuur
*2006 inventeeriti Lääne- ja Raplamaa
*2007 Harju- ja Järvamaa
*2008 kujunes Euroopa fondidest raha hankimise aastaks ja see ka õnnestus, mõlemad esitatud projektitaotlused rahastati
*2009 inventeeriti Valga- ja Võrumaa ning Virumaa, tööd tehti nelja maakonna ja 52 inventeerijaga
*2010 inventuur kuues maakonnas ligi 70 inimesega
*Pärandkultuuri maakonnaraamatud leiab internetist aadressil www.rmk.ee
*Kirjeldused leiab maa-ameti pärandkultuuri rakendusest aadressil xgis.maaamet.ee
Allikas: RMK
Jõgevamaa pärandkultuuri kaardistasid
*Janek Kivi – Jõgeva, Põltsamaa, Torma vald
*Andreas Haunmann – Kasepää, Pala vald
*Kaido Reiman – Pajusi vald
*Armin Pumper – Palamuse, Tabivere vald
*Erki Uustalu – Puurmani vald
*Kersti Siim – Saare vald
Allikas: RMK
“Jõgevamaa pärandkultuurist”
i
*Autorid Andreas Haunmann, Janek Kivi, Armin Pumper, Kaido Reiman, Kersti Siim, Lembitu Tarang, Erki Uustalu
*Projektijuht Vaike Pommer
*Konsultant Heiki Pärdi
*Keeletoimetaja Krista Kumberg
*Küljendus: Eesti Loodusfoto
*Raamatut rahastas RMK
*Projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ning seda teostatakse Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG Iva programmi raames
i
HELVE LAASIK
