Reedel toimus Jõgeva kultuurikeskuses Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) korraldatud maakonna visioonikonverents.
Konverentsi peamiseks teemaks oli maakondade uute arengustrateegiate koostamine. „Maakondade arengustrateegiad peaksid valmima juba 15. jaanuariks 2019,“ rääkis rahandusministeeriumi maakondliku arendustegevuse nõunik Urmas Kase.
Sõna võtsid Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vallavanemad. Oma sõnavõtus tsiteeris Jõgeva vallavanem Aare Olgo Murphy seadusi ja mainis, et nagu arvata oligi, tõi valdade ühinemine hulgana muresid. „Tegime ära ja nüüd vaatame, kuidas välja tuli,“ nentis ta.
Mustvee vallavanem Jüri Morozov pidas oluliseks, et riik ei tohi administratiivsete vahenditega pärssida valdade vabadust ise oma arengut kavandada.
Põltsamaa vallavanem pakkus publikule lühifilmi Põltsamaal peagi töösse minevatest projektidest ja ütles vastmoodustunud omavalitsuse kohta: „Meil läheb juba paremaks, see ei ole unistus, vaid meie planeering.“
Sõna sai ka TÜ vanemanalüütik Veiko Sepp, kes ise on Jõgevamaa uue arengustrateegia koostajate hulgas. Ta juhtis tähelepanu vastuoludele dokumendi koostamise juhendis. Kõnelejate hulgas olid ka Mihkel Servinski statistikaametist, kes rääkis Jõgevamaa võimalustest numbrites. ETKI direktor Mati Koppel kõneles taimekasvatusinstituudi võimalustest ja väljakutsetest. Konverentsi peaesinejaks oli ajakirjanik ja kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane, kelle sõnavõtt kandis pealkirja „Õnneliku kana mudel Jõgevamaale“.
Mitmes sõnavõtus tõstatus maakonna tarviduse või olulisuse teema.
Jüri Morozov leidis, et vahepealset planeerimistasandit pole üldse tarvis. „Kohalik omavalitsus peaks olema see, kes oma kohalikku elu kavandab ja teiste omavalitsustega, kellega ühiseid asju ajada on, läbirääkimisi peab.“ Ta tõi näiteks Peipsimaa ühised kavad. „Need asjad, mis sellest kõrgemale jäävad, peaksid olema riigi arendada,“ ütles ta.
ANDRA KIRNA
