Peatselt kavandatava streigi põhjuseks pole ainult õpetajate soov saada praegusest suuremat palka, vaid sellega püütakse tõmmata tähelepanu teistele õpetajaametiga kaasnevatele kitsaskohtadele, mis on sama tähtsad kui palgaküsimus.
Eesti Haridustöötajate Liidu Jõgeva piirkonna juht Ene Külanurm ütles, et enamik Jõgevamaa koolide õpetajaid pooldab streiki, nende hulgas on vaid üksikuid erandeid. Praeguse seisuga on streigiga liituda lubanud kaheksa maakonna üldhariduskooli. Kindlasti on neid veel, kes pole ametlikult oma soovist teada andnud.
“Eesti õpetaja ei ole see, kellele anda tühje lubadusi. Eesti õpetajad on kõrgelt haritud ning nad ei ole nii rumalad, et nendele lõputult katteta lubadusi anda, nende kannatustel on ka piir,” kinnitas Ene Külanurm.
Jõgevamaa haridustöötajate liidu esindus on saatnud pöördumise oma nõudmiste ja tingimustega riiklikule lepitajale, kes peaks hakkama pidama läbirääkimisi valitsusega, et mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni jõuda. Siiski näib, et läheb käiku must stsenaarium ehk streik toimub, sest rahandusminister on öelnud, et riigieelarvest ei ole nelja lähema aasta jooksul võimalik riigitöötajate palgatõusuks raha eraldada.
Murepunktiks ka uus õppekava ning koolivõrgu korrastamine
Palgaraha probleem on streigist rääkides olnud alati domineeriv murepunkt. See, et õpetajad soovivad kahekümneprotsendilist palgatõusu, on ainult üks valitsusele esitatav nõudmine. Õpetajate elu on läinud pärast uue õppekava kehtestamist ka oluliselt keerulisemaks. Ette nähtud 35-40 tunnine töönädal pole kaugeltki enam reaalne. Tavalised töönädalad küünivad viiekümne ja vahel isegi seitsmekümne töötunnini.
Järgmine probleem, mis õpetajaid painab, on praegu käimas olev gümnaasiumivõrgu korrastamine, mis on vormiliselt kõigile teada, kuid selle sisu on ebaselge ning keegi ei tea, mis saab edasi. Probleem on ka õpetajate arvus. Kvalifitseeritud õpetajaid jääb vähemaks ning noored ei soovi pedagoogidena tööle hakata. Eriti palju on puudu just reaalainete õpetajaid. Ükski ambitsioonikas ja hakkaja noor ei soovi omandada kõrgharidust selleks, et minna tööle kooli, kus tema tööd ei väärtustata ei riigi poolt palgaliselt ega ka õpilaste poolt sisuliselt.
Eelmisel valitsusel oli plaanis palka tõsta
Ene Külanurm nentis, et kui valitsus on tark, siis leitakse ja eraldatakse ka õpetajate vajalik palgasumma. Haridustöötajate liidu juht Sven Rondik sõnas eelmisel nädalal portaalile delfi.ee, et õpetajate palgatõus tähendaks 0,56 protsenti riigi eelarve üldmahust. Külanurm lisas, et eelmisel valitsusel oli palgatõusuks vajalik summa olemas, kuid valitsuse vahetumisega kadus ka palga tõstmise teema päevakorrast.
Praegu pole kindlalt paigas, millal streik tuleb. Kõik sõltub riikliku lepitaja poolt peetavatest läbirääkimistest ning nende tulemustest. Tõenäoliselt tuleb streik veebruaris ning erinevalt 2003. aastal toimunud hoiatusstreigist korraldatakse see tööpäeval. Üleriigiliselt osaleb streigis haridustöötajate liidu andmeil umbes seitsekümmend protsenti haridustöötajatest.
i
Mida haridustöötajad streigiga nõuavad
*Kahekümneprotsendilist palgatõusu
*Selgust koolivõrgu korrastamise küsimuses
*Uues õppekavas õpetaja tööülesannete inimlikumaks muutmist
*Lasteaiaõpetajate staatuse parandamist
i
EILI KOITLA
