„Jõgeva haiglas ollakse koroonavaktsiini saabumiseks valmis,“ kinnitas Jõgeva haigla juht Peep Põdder.
Teise jõulupüha varahommikul jõudis Eestisse esimene koroonavaktsiini saadetis, milles oli 9750 vaktsiinidoosi 4875 inimese vaktsineerimiseks.
Vaktsineerimisega alustati Euroopa Liidus 27. detsembril. Eestis algasid vaktsineerimised Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas ning sellest nädalast järk-järgult ka mujal Eestis.
„Esimese tarnega saabunud vaktsiinid on mõeldud haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste tervishoiutöötajatele. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Vaja kaht doosi
Esimesena jõudis Eestisse Pfizer/Biontech’i COVID-19 vaktsiin Comirnaty, mis on näidustatud 16-aastastele ja vanematele inimestele COVID-19 haiguse ennetamiseks. Ägeda ja kõrge palavikuga haiguse korral tuleks vaktsineerimine edasi lükata. Vaktsiini infolehe andmetel on vaktsiini efektiivsus 94,6%.
„Pfizer/Biontech’i vaktsiin vajab transporti -70 °C juures. Need tuuakse terviseameti vastavatesse külmkappidesse ja sealt veetakse edasi laiali üle terve Eesti,“ rääkis Jõgeva haigla juht Peep Põdder.
„Inimestel on tekkinud juba hirm, et neile hakatakse kuidagipidi käe sisse jääkamakat panema. Seda vaja karta ei ole – vaktsiinid sulatatakse ilusti üles ja 5–6 päeva jooksul tuleb need ära süstida. Vaktsiini omapäraks on, et tuleb teha kaks süsti vähem kui kuuajase vahega,“ selgitas Põdder. „Arvan, et logistiliselt kõige keerulisem on saada see inimene järgmise süsti jaoks täpselt õigel päeval kohale,“ lisas ta.
Vaktsiinid on pakendatud mitme doosi kaupa. „Eks see ole põhjustatud sellest, et nii on tootmine odavam ja saab kiiremini. Aga see tähendab, et need kokkupakendatud 5–10 doosi saaksid võimalikult ühel päeval ja kiiresti ära süstitud,“ kõneles haiglajuht.
„Väga palju on küsitud kõrvaltoimete kohta. Nagu kõikidel vaktsiinidel, võib olla natuke allergiat, käsi punaseks minna ja kuumata, aga muid olulisi kõrvalnähtusid ei ole siiani teada,“ selgitas ta.
„Uuringutes ilmnes sagedasemate vaktsineerimise kõrvaltoimetena enim süstekoha valulikkus, lihasvalud, palavik ja paaripäevane enesetunde mõningane halvenemine,“ ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „Kõik need kõrvaltoimed olid kerged või mõõduka raskusega ja iseparanevad. Vajadusel on need leevendatavad paratsetamooli, ibuprofeeni või külma kompressiga,“ täiendas ta.
Esmalt eesliinitöötajad
„Toodetud on nad hästi tänapäevaselt, palju ajakohasemalt kui paljud meil siiani laialt kasutusel olevad vaktsiinid, mille tootmise metoodika on vanem. Uued on väga hea kvaliteediga ja korralikud ning neid tasuks kindlasti teha. Loomulikult lasen ka endale teha – kui kätte oleks saanud, oleks juba ammu teinud. Arvestades, et olen eesliinitöötaja, kes palju suurema tõenäosusega puutub kokku koroonahaigetega kui tavainimene, peale selle on kehakaalu ka rohkem ja vererõhk kõrgem kui peaks, seega kuulun juba ohurühma. Olen selles suhtes väga vaktsiinide pooldaja, ega muidu selle vastu ei saa,“ rääkis Peep Põdder.
„Kõigepealt püütakse vaktsineerida eesliinitöötajad ja siis riskigrupid, vanemad inimesed ja need, kel on oht põdeda seda raskemini. Esimestena saavad vaktsineeritud haiglatöötajad, eelkõige COVID-osakondade omad, vastuvõtupersonal, perearstid ja pereõed. Nemad on ju ka need, kes hakkavad kohe teisi vaktsineerima. Vaktsiinide hulk, mis Eestisse planeeritud, on päris suur,“ selgitas haiglajuht.
Jõgeva haiglas on vastava väljaõppe saanud seitse õde.
„Kõigepealt peaks ikkagi meedikud ära vaktsineerima, kui nemad haigeks jäävad, on väga halvasti. Surve ja koormus tervishoiule seoses koroonaviirusega on väga suur. Töötame sellel ülemisel piiril nii vaimses kui ka füüsilises mõttes,“ lisas ta.
Millal vaktsiin täpselt Jõgevamaale peaks jõudma, ei osanud haiglajuht öelda.
„Kui ravimitööstuses midagi kiiresti välja töötatakse, siis turvalisust kontrollitakse eriti põhjalikult. Ausalt öeldes, kiiresti või aeglaselt välja töötamise määrab see, kui oluline on faktor, mis tagant kiirustab. Sellepärast pandigi kogu maailmas sellele arendustööle suurt rõhku. Asjad paneb kiiresti liikuma ka raha, ning seekord oli see küll nii, et kõik tegevused olid kaetud. Kõik tsüklid, mis olid vaktsiini kontrollimiseks tehtud, need on korralikult läbitud ja vastavate organisatsioonide poolt kontrollitud.
Praegu tehtud uuringud näitavad, et Suurbritannias esile kerkinud uuele virulentsemale viirusetüvele, mis on levinud ka Lõuna-Aafrikasse, Hollandisse ja Taani, mõjuvad väljatöötatud vaktsiinid samuti.
Gripi vastu on suudetud ka iga-aastase vaktsineerimisega suhteliselt hästi võidelda.
Võib olla kindel, et perearst teab, kui inimesel on mingi niisugune haigus, mille puhul vaktsineerida ei või. Need olukorrad on suhteliselt haruldased.
Vaktsiin on meie elus küll üks vähem kahjulikke asju. Meil on palju ohtlikumaid asju kui need vaktsiinid. Kui mõelda kasvõi sellele, kui palju alkoholi me endale sisse kallame.
Ajaloos on inimkond niimoodi saanud jagu näiteks suurest poliomüeliidi viirusepuhangust möödunud sajandi 50ndatel. Ka rõugete pookimine on sajandeid vana võte,“ rõhutas Põdder.
ANDRA KIRNA
