Jõgevamaa on valitud rehabilitatsioonioprojekti pilootmaakonnaks

Inimesed on ilma loodud erinevatena. Kõigile pole antud mahtuda inimeste endi seatud piiridesse, mida me tavatseme kutsuda normiks. Igaüht meist varitseb oht tõsiselt haigestuda või sattuda õnnetusse, mis jäädavalt muudab meie võimet oma eluga harjumuspäraselt toime tulla. Muudatus tervises vallandab ahelreaktsiooni: töökaotus, sissetulekute drastiline vähenemine, häiritud pereelu, piiratud liikumine ja suhted jne. Inimene ei tule oma eluga toime, on õnnetu ja koos temaga on õnnetu kogu pere. Kaob enesekindlus ja tahe elu uutmoodi alustada, kui just keegi väljastpoolt nõu ja jõuga appi ei tule.

Eestis nagu igas teiseski Euroopa riigis osutatakse inimeste sotsiaalse aktiivsuse ja igapäevase toimetuleku taastamiseks, arendamiseks või säilitamiseks rehabilitatsiooniteenuseid. Tõsi, meie ühiskonna ajaloos oli pikk periood, kus puudega inimene oli pigem mõistetud passiivselt nelja seina vahel elama. Seetõttu on taasiseseisvunud Eesti pidanud oma rehabilitatsioonisüsteemi arendamist alustama kinnistunud dogmade ja väärhoiakute murdmisest ja tühjale kohale traditsioonide loomisest.

Iseseisvas Eestis on suhteliselt lühikese ajaga tehtud ära suur töö rehabilitatsiooni arendamisel. Kümmekonna aastaga on loodud ligi 60 vastavat asutust, spetsialistide read on täienenud uue elukutse esindajatega ? rehabilitatsioonis asendamatute tegevusterapeutidega. Jõudsalt on kasvanud rahasummad, mis on planeeritud selle teenuse rahastamiseks.

Ja ometi ei saa me praeguse seisuga rahul olla: vaid väheste inimeste elujärg on tänu rehabilitatsiooniteenustele tõepoolest paranenud. See, milleks me üldse sellise teenuse ellu kutsusime, on aga pahatihti hoopis ära unustatud. Suur osa inimestest, kes täna seda teenust taotlevad, soovivad tegelikult oma raskest tööst ja kehvast põhjamaisest kliimast räsitud tervist turgutada või siis hoopis ots otsaga kokku tulemiseks natuke raha juurde saada.

Puudega inimestele on pikka aega sisendatud, et nad ei ole võimelised õppima ning et töö, mis neile jõukohane, on üldjuhul primitiivne ja üheülbaline. Loomulikult ei ole see nii. Puuetega inimeste seas, nagu kõikide teistegi seas on virgemaid ja laisemaid, andekaid ja andetumaid, võimekaid ja vähemvõimekaid. Kõigi nende jaoks, kes tahavad tööd teha, kasulikud olla, tuleb luua selleks sobivad tingimused. Kõik, kes soovivad ise ennast väärtustada ja võimalikult iseseisvad olla, väärivad selle saavutamiseks abi.

Testib uut mudelit

Kogu Eesti rehabilitatsiooniasutused, aga ka rehabiliteerimisega seotud võrgustik ? puuetega inimeste organisatsioonid, ravi- ja haridusasutused, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja tööhõivespetsialistid ? on aidanud PITRA kollektiivil kaardistada ja analüüsida senist olukorda ning kujundada mudelit, mille järgi edaspidi tuleks Eestis puuetega inimeste rehabiliteerimist arendada. PITRA tutvustas esmakordselt oma visiooni uuest rehabilitatsioonisüsteemist möödunud aasta 9. juunil Tallinnas toimunud rehabilitatsiooni ideemessil. Praeguseks on uut skeemi oluliselt täiendatud ja parandatud. PITRA käivitatav jätkuprojekt testibki uudset rehabilitatsioonisüsteemi. Selge on see, et enne kui midagi muutma hakata, tuleb olla kindel, et uutmoodi tehes on tulemus parem. Just sellepärast otsibki PITRA meeskond uuendusmeelseid ja teotahtelisi inimesi, kes oleksid valmis osalema rehabilitatsioonisüsteemi piloteerimises.

Uuele avatud

Jõgevamaa asub Eesti keskel ning jõgevamaalased on, teadagi, töökad ja hea tahtega inimesed. Nii tuli siis ka Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja esinaiselt Luule Palmistelt kiiresti ettepanek valida üheks PITRA jätkuprojekti pilootpiirkonnaks just Jõgevamaa. Luule Palmiste sõnul on maakonna omavalitsuste sotsiaaltöötajad oma ala tublid ja entusiastlikud spetsialistid, maavanem Aivar Kokk aga alati uuele avatud juht. See loob projekti piloteerimiseks head eeldused, sest just sotsiaaltöötajad on need, kes kõige paremini teavad iga hättasattunud kogukonnaliiget, tunnevad nii kohalikke inimesi kui ka võimalusi hättasattunute abistamiseks. Nemad, aga muidugi ka tööturuameti spetsialistid, haridustöötajad, perearstid ja eriarstid võivad olla need, kes juba eos märkavad, et inimesel on tekkimas toimetulekuprobleemid. Siis jääb üle vaid välja mõelda, kuidas teha nii, et õige abi õigel ajal õige inimeseni jõuaks. PITRA projektimeeskond on jõgevamaalaste koostööpakkumise üle väga rõõmus.

Pilootprojektis osalemine tähendab, et sellel perioodil on maakonna sotsiaaltöötajatel, tööturuspetsialistidel, arstidel, haridustöötajatel, puuetega inimestel, kõikidel hoolekandetöötajatel ja tööandjatelgi võimalik panustada paremasse tulevikku. Inimesed, kes juhtuvad sel ajal puudegrupi määramist, toetust või teenuseid taotlema, saavad võimaluse pilootprojektis osaleda. Kindlasti saavad nad endale toeks ühe heatahtliku partneri, kes aitab neil rehabiliteerimisel seatud eesmärke täita, leida võimalusi toimetulekut ja töötamist takistavate barjääride ületamiseks.

Peatse kohtumiseni tõhusas koostöös!


ESF projekti PITRA 2 TEABEPÄEV
rehabilitatsioonisüsteemi piloteerimise ettevalmistamiseks Jõgevamaal toimub 2. mail kella 11-15 Jõgeva Kultuurikeskuses Aia tn 6.

Räägime põhjalikumalt:
· PITRA projektist;
· puuetega inimeste rehabilitatsioonist;
· arutame piloteerimise võimalusi ja käiku;
· Jõgevamaal töö korraldamisega seotud üksikasju.

Teabepäevale on oodatud maakonna, aga ka naaberpiirkondade sotsiaaltöö ja hooldusala spetsialistid, hariduse ja ravisüsteemi töötajad, rehabiliatsioonispetsialistid, maakonna ja valdade elu korraldajad ning kõik potentsiaalsed kõnealuse teenuse tarbijad, pereliikmed ja lihtsalt hea tahtega inimesed, kellel on soov panustada Eesti sotsiaalteenuste arendamisse.

Teabepäev on osalejatele tasuta, kuid korraldajad paluvad oma osalusest kindlasti ette teatada e-posti aadressil piret.tamme@tai.ee või telefonil 659 3925.

KÜLLI ROHT,
PITRA projektijuht

blog comments powered by Disqus