Alates 2002. aasta maist tegutsev MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse üldkoosolek on võtnud vastu otsuse korraldada oma tegevus ringi vastavalt muutunud olukorrale. Muutused näevad ette projektide käigus loodud töötubade tegutsemise omavalitsuste haldusalas iseseisvate üksustena.
Tegevuse suunda neis ei muudeta, st jätkuvalt tegeletakse pikaajaliste töötute aktiviseerimisega ja töötute tööharjutamise korraldamisega vastavalt omavalitsustes kehtestatud rehabilitatsiooni korrale.
Alates septembrist alustatakse läbirääkimisi Jõgevamaa Omavalitsuste Liidus tööhõivevaldkonna maakondlike ühisprojektide korraldamise üle.
Töötoad jäävad omavalitsustesse alles
Nii nagu Voorel asuv Aktiviseerimiskeskuse käsutuses maja jääb kasutusse, jäävad sihtotstarbeliselt kasutusse ka teistes omavalitsustes loodud töötoad. Voorel asuvas keskuses tegutsevad avalike teenuste lepingu alusel lisaks töötute tugisüsteemile ka noortekeskus, raamatukogu, seltsimaja, samuti on majas sisustatud saal volikogu istungite läbiviimiseks.
Avaliku teenuse arendamise eesmärgil ja kogukonna sidususe suurendamiseks teeb Saare vald koostööd erinevate kolmanda sektori organisatsioonidega, ostes erinevatelt ühendustelt ja seltsidelt teenuseid. Teenuste paketti võivad tulevikus lisanduda ka erinevad sotsiaalteenused.
“Me ei tee enam ühiselt Euroopa Liidu projekte, kõik ülejäänud tegevused töötubades jätkuvad,” kinnitas Saare vallavanem Jüri Morozov. Aastate jooksul omavalitsustes loodud töötoad jätkavad iseseisvalt tegutsemist omavalitsuste juhtimisel. Aktiviseerimiskeskus annab varad ja koosseisud neile üle.
Muutustega tuleb kaasa minna
“Peame muutustega kaasa minema, me ei saa olla jäigad. Kui näeme, et riigis tehakse selles valdkonnas teisi otsuseid, peame olema valmis sellega kaasa minema. Need on põhilised argumendid, et aktiviseerimiskeskuse tegevus reorganiseeritakse,” lisas Morozov.
Tema sõnul oli mingil hetkel kavas ka asutus likvideerida, kuid kokkuvõttes jõuti ikkagi sinnani, et pole võimalik, teema ei kao kuhugi, muudetakse süsteemi ja korraldatakse töö ümber.
Oma mõju aktiviseerimiskeskuse töö ümberkorraldamisel on omavalitsuste kärbitud tulubaasil. Koostöö korraldamine nõuab ressursse, panustada tuleb nii inimeste tööga kui ka rahaga ning osa omavalitsusi seda ei suutnud. Kui algselt oli Voore aktiviseerimiskeskusel seitse liiget, siis praeguseks on alles vaid kolm – Torma, Saare ja Tabivere vald.
Omavalitsusliidu tegevuskavas on tööhõive eraldi teemana ära märgitud, samuti on eraldi arutlusteema, milliseid tööhõiveteenuseid võiks läbi omavalitsusliidu osutada.
Morozovi sõnul on kõik omavalitsused kinnitanud, et tööhõive valdkond on nende jaoks väga oluline. Kolmeteistkümnest Jõgevamaa omavalitsusest kaheksal on oma töötoad olemas, neist seitse olid aktiviseerimiskeskuse liikmed ning Jõgeva linn rajas samuti töötoad.
Tulevase maakondliku koostöö sisu võiks olla ühtse töötubade võrgustiku väljaarendamine maakonnas ja ühtsetel alustel tööharjutusteenuse osutamine, sisuliselt tähendaks see Põltsamaa piirkonna omavalitsustesse tööharjutuste korraldamiseks samaväärse keskkonna loomist ja maakondlikku ühisprojektides osalemist ning tegevuste koordineerimist.
“Euroopa Liidu projektides osalemine on küllalt kulukas, esiteks on vaja omaosalus ning teisalt tuleb hoida teatud püsikulu, seetõttu on otstarbekas teha seda koos” nentis Morozov.
Puuduvad analüüsid
Kindlasti võiks tegeleda maakonna tööhõive analüüsimise ning hinnangute andmisega. Paraku pole selleks olnud raha. Morozovi kinnitusel on meil üks Tartu Ülikooli uuring aastaid tagasi projekti raames läbi viidud. “Et aru saada, kui palju aktiviseerimiskeskuse tegevusest kasu on, peaks seda analüüsima. Ta tõi näiteks töötuse taseme näitaja Jõgeva maakonnas, mis on üks Eesti madalamaid. “Keegi ei oska öelda, miks see nii on,” lisas ta. “Kui aktiviseerimiskeskuse projektiga 1999. aastal alustasime, oli Jõgevamaa ja eriti selle Peipsi-äärne osa koos Ida-Virumaaga Eestis kõige suurema töötute arvuga piirkonnad.”
“Piirkond, kus aktiviseerimiskeskus tegutses, on majandusnäitajate poolest kenasti eristunud. Et puuduvad analüüsid ja uuringud, siis on keeruline määratleda millist rolli nendes muutustes on omanud töötute tugisüsteem. Kui oleks tehtud uuringud, saaksid ka kahtlejad kinnitust, et tööjõusse panustatud aeg ja raha annavad piisavalt tagasi. Euroopa juhtivad valdkonna analüütikud veendunud, et iga tööhõive tugisüsteemi panustatud euro toob kümme eurot majandusse tagasi,” lisas Morozov.
Leader-meetme toel teeb Aktiviseerimiskeskus praegu Jõgevamaale tööhõivevaldkonna arengukava. Koos Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega (JAEK) on jõutud nii kaugele, et juba septembris võib arengukava vastu võtta.
Tööharjutus hädavajalik
Omavalitsuste poole pealt vaadatuna on tähtis inimeste rehabilitatsiooniprotsess. Pikaajalise töö tulemusena on saanud üsna selgeks, et tööharjutamise korraldamine ja selle kaudu inimeste tööellu tagasitoomine peab toimuma sellisel viisil mis on töötule arendav ja ülejäänud kogukonnale arusaadav ja aktsepteeritav. Lihtsalt avalduse alusel toimetulekutoetuse maksmise juurde tagasipöördumine oleks viga. Inimesele on töötegemine vajalik mitte ainult sissetuleku teenimiseks vaid ka vaimsete vajaduste rahuldamiseks. Aidates inimestel tööle tagasi saada aitame ühiskonnal ja majandusel areneda, nii täieneb ka omavalitsuste tulubaas.
Jüri Morozov kinnitas, et nende kogemus näitab aktiviseerimiskeskuse töö vajalikkust. “Oleme aastaid tagasi vastu võtnud rehabilitatsiooni korra, mis näeb ette, et toimetulekutoetuse küsimiseks peab töötu osalema tööharjutustel.,” rääkis Saare vallavanem. Kui aktiviseerimiskeskuse tegutsemahakkamise algusaastal oli Saare vallas üle 100 toimetulekutoetuse saaja ja selleks kuluks vallas umbes miljon krooni aastas, siis praegu on sama toetuse saajaid 12 ja aastas kulub umbes 200 000 krooni.
Tema hinnangul ei saa praegu, kui töötuse teema uuesti päevakorral, ilma tööharjutuste süsteemita hakkama, sest see on vajalik eelkõige inimestele. Pigem tuleks panustada veelgi rohkem. “Paraku pole ühiskond veel valmis teatud kulutusi aktsepteerima. Öeldakse, et eelarvenumbrid on sellised ja kogu lugu,” tõdes ta.
Vallad paraku ei suuda keskusi iseseisvalt üleval hoida. Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel on üles ehitatud toimiv süsteem, aga raha omavalitsustel selle ülalpidamiseks napib.
Töötukassa plaanib omavalitsustega tihedamat koostööd
MEELIS PAAVEL, Töötukassa juht
Tulevikus teeb Töötukassa omavalitsustega veelgi tihedamat koostööd ning soovime veel lisaks erinevaid osapooli kaasata. Tuleksime appi oma kompetentsi ja võimaluste piires ka rahaga. Tahaksime kindlasti näha ka omavalitsuste poolset huvi tegelemaks kõikide selles piirkonnas elavate inimestega.
Kui kaua ilma tööta kodus olnud inimene soovib tööle mina, siis meie vastutame selle eest, et püüame tal aidata seda teha.
Kõik, mis Voorel on seni tehtud, andis kogemused ja pinnase, millelt edasi minna. Oluline on teenus, mida seal pakutakse ja tegevused. Tõenäoliselt elas organisatsioon taolises vormis oma aja ära ja tuleb leida uusi väljundeid.
Tööharjutusi tuleks teha ikka kohapeal
RIINA KULL, Torma vallavanem
Töötukassa hanked, kui neid korraldatakse, lähevad ei tea kuhu. Meil on olemas töötoad, korralikud seadmed, millega saavad teha tööharjutusi nii naised kui ka mehed. Töötukassa hanked võidavad aga firmad, kus mehed teevad pärleid ja käevõrusid. Kas see on normaalne?
Mul on siiralt kahju, et Voore aktiviseerimiskeskus ei saa enam edasi tegutseda, sest omavalitsuste eelarved on nii kokku kuivanud ja sealt pole enam võimalik raha eraldada.
Kahjuks jäi ka omavalitsuste koostöö lahjaks, sellepärast ei saa me enam taolisel moel jätkata ja peame leidma uusi väljundeid ning otsima uusi tegevusi juurde.
i
HELVE LAASIK
