Jõgevamaa omavalitsusliidu tegevdirektor Ants Orgulas kinnitas, et võimalik ühinemine Kesk-Eesti regiooniga oleks maakonna jaoks ebaloogiline. “Ma ei näe mõtet veel ühe nõrga regiooni tekitamises,” lausus ta. Orgulase sõnul on nad kohalike omavalitsuste juhtidega probleemi arutanud ja ühiselt leidnud, et piirkonna keskusena rahuldab Tartu kõiki. “Juhul, kui oluliste riigiasutuste teenindusbürood jäävad Jõgevale alles, on omavalitsusjuhid rahul,” kinnitas ta.
Paide ei vea keskusena välja
Pajusi vallavanem Heldur Lääne küsis, miks peaks Jõgevamaa äkki Järvamaa poole hakkama vaatama. “Meie asjaajamised on Tartu poole läinud ja traditsioonidel on suur jõud,” tõdes ta.
Maakonnalehe esindajatega vestelnud omavalitsusjuhid kahtlesid, kas Paide kannaks väiksuse ja tagamaa killustatuse tõttu regioonikeskuse rolli välja. Paide pole end mingil moel ka haldussuutlikkuse mõttes võimaliku keskusena tõestanud.
Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna asejuhataja Mati Jõgi hinnangul on Eestis põhimõtteliselt kaks keskust ? Tallinn ja Tartu. «Küsimus on, kas anda Pärnule tema geograafilise asukoha tõttu Eesti edelanurgas või mõnele Ida-Virumaa linnale rahvusliku koosseisu ja poliitilise olukorra tõttu eristaatus,» märkis Jõgi.
Tema jaoks pole ka Pärnu ja Viru toimealad eriti mõttekad.
Haldusreformi käigus on ka Jõgevamaad kui uut moodustist ähvardatud likvideerida. Jõgevamaa on ajalooliselt osa Põhja-Tartumaast ja seda pole siin ka keegi eriti vaidlustanud, kuigi osa praegusest maakonnast on kuulunud ka Mulgimaa koosseisu.
«Kui Tartu meie keskuseks mingil põhjusel ei saaks olla, siis järgmine alternatiiv on Tallinn, eriti maakonna Põltsamaa-poolsemale osale,» tõdes Mati Jõgi.
Jõgevamaa rohkem seotud Tartuga
Jõgevamaal on reaalsed kontaktid näiteks tööhõiveareaali kaudu ikkagi pigem Tartuga. Nn Kesk-Eesti regioon oleks neljast ristikulehest kokku pandud üksus, millest reaalselt toimivat oleks väga raske moodustada.
Mati Jõgi peab järvakate võitlust Kesk-Eesti regiooni eest õilsaks ürituseks, sest nad tahavad oma maakonna eest seista ning soovivad, et Paide linna kui võimaliku keskuse areng läheks ülesmäge. «Reaalsus seda paraku ei toeta,» kinnitas ta.
Samas peab ta järvakatele Pärnu või Jõhvi toimealakeskuseks pakkumist küündimatuks.
Et nii Viljandi- kui ka Järvamaa jaoks on keskused erinevatesse linnadesse laiali paisatud, näitab ametkondade iseseisvat poliitikat, mida keegi pole koordineerinud.
«Kodanik peaks saama oma asjad ikka maakonnakeskuses ära aetud, inimesi poleks vaja jooksutada saja kilomeetri taha,» ütles Jõgi.
Järvamaa pole rahul Eesti jagamisega neljaks toimealaks, kuna erinevad ametid paiknevad Järvamaalt eri suundades ? prokuratuur, politsei ning maksu- ja tolliamet on Pärnus, haigekassa Jõhvis, pensioniamet Tallinnas, maa-arhiiv Rakveres, statistikabüroo Viljandis. Järvakad kardavad, et nende maakonnast saab riigi ääreala, kuna kolm suuremat tõmbekeskust Tallinn, Pärnu ja Jõhvi jäävad üsna kaugele.
Nüüd otsib Järvamaa liitlasi, kellega koos moodustada lisaks viies tõmbeala ? Kesk-Eesti. Loogiliselt võiksid Kesk-Eesti regiooni lisaks Järvamaale kuuluda veel Raplamaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa.
Raplamaa omavalitsusjuhid pole seni järvakate plaani heaks kiitnud. Ka Viljandimaa omavalitsusjuhid näevad keskusena pigem Tartut või Pärnut.
Algselt välja käidud plaan Eesti neljaks toimealaks jaotada nägi ette Järvamaa kuulumist Lääne regiooni koos Pärnu, Saare, Hiiu ja Lääne maakonnaga. Valitsuse kabinetinõupidamisel tehti sellesse kaarti korrektiive ning Järvamaa peaks hakkama kuuluma koos Harju- ja Raplamaaga Põhja regiooni. Kui Kesk-Eesti regiooni luua ei õnnestu, jäävad järvakad ilmselt sellega rahule.
HELVE LAASIK
